Ford Expeditioni uus väljalase suudab inimesed taganema panna. Ei, ei, ta pole kole, ta on lihtsalt nii suur, et korraga ei suuda kõike pilguga haarata.
Naljakas oli vaadata Äripäeva fotograafi, kes muudkui taganes ja taganes, et autost pilti saada. No ta on tõesti suur.
Kui sõita Expeditioniga mõne meie mõistes tavamaasturi, näiteks Nissan Patroli kõrval, siis tundub see Suzuki Samuraina. Massiivne ja jõuline olek on ka selle auto välimuse põhijõud. Macho tahaks samuti öelda, sest auto on tõeliselt maskuliinne. Juba iluvõre on piisavalt suur, et sellest piisaks Toyota Yarise garaažiukseks. Kas need on etteheited? Oh ei, vastupidi, need on komplimendid neile, kes viitsisid midagi sellist teha. Võib julgelt väita, et selle auto joonistaja rind oli väga karvane.
Sisu on samuti üüratult suur. Istmeid on sedakorda kolm rida. Kolmas rida tõuseb elektriliselt pagasiruumi põranda seest. Juhi ja tagaistujate vahel on piisavalt jalaruumi, et sealt võiks New Yorgi maratoni stardi anda.
Tagaistujaid peab lausa hõikama. Nahksed istmed on mugavad ja annavad tunde, et võiks ennast veelgi laiemaks süüa. Armatuur on jällegi Ameerika autole kohaselt ei millestki muust kui kõvast plastikust.
Ma ei tea, mida see armatuur külma ilmaga teeb, kuid silmale polnud ta seekord üldse paha vaadata ja jäi tunne, et Ameerika autode ehitajad on kuskilt piltide pealt normaalseid Euroopa autosid vaadanud, sest sisse istudes ei olnudki tunnet, nagu oleksid tagasi kaheksakümnendates. Rooli taga istudes on tunne pigem Tallinna teletorni moodi: kogu liiklus on lihtsalt peo peal, sest juhi istekoht asub märksa kõrgemal teistest liiklevatest autodest. Tahavaatepeeglid on sama suured kui tavaliselt magamistoa seinale pannakse.
Eraldi tahaks pajatada selle auto stereost. See tundus kohe alguses kuidagi jube hea, nii seadsin kursi tuntud autoaudiospetsialisti Indrek Ando juurde.
Ta kuulas auto üle ja leidis, et kui aus olla, siis kohe ei hakkakski seal midagi vahetama, sest tegu on tõesti hea asjaga. Ando on originaalstereolt ehk paremat helipilti näinud, kuid nii palju võimsust pole küll ühelgi olnud, mida tema kuulnud on.
Sõita on Expeditioniga tõeline mõnu. Tunne on, nagu istuksid tankis. See ei ole kihutamise auto. Seal tunned, et tahad rahulikult kulgeda ja elust lihtsalt mõnu tunda. Meie liikluses hoiavad pisemad autod sellistest ise eemale ja mingit kohutavat ruumipuudust ma kuskil kannatama ei pidanud. Ardo Kalda
Seotud lood
Suurel osal tuleohutusülevaatuse kohuslastest on jätkuvalt ülevaatus tegemata. Päästeamet on viimasel ajal saatnud ettevõtetele hoiatusteateid. Foruse praktika näitab, et tihti pole ettevõtete juhid ja hoone haldjad kursis, millised tuleohutusnõuded peavad olema täidetud ning mis regulaarsusega tuleb seadmeid kontrollida. Valdavalt on murekohad objektidel sarnased.
Viimased uudised
“Ilmselt siin sügisel võib uudiseid kuulda“
Hetkel kuum
“Kas nad äkki murravad mingeid salajasi lubadusi?"
Sõidame superrikastele mõeldud särtsuautoga Eesti teedel
Tagasi Äripäeva esilehele