Alates 13. veebruarist mõõdab Eesti
keskkonnauuringute keskuse liikuv õhulabor välisõhku Maardu ja Muuga piirkonnas.
Lisaks laborile on lisaanalüsaatorid paigutatud ka kahte Muuga sadamas paiknevasse seirejaama, teatas keskkonnaministeerium.
“Mõõtmiste põhiliseks eesmärgiks on määrata eelkõige vesiniksulfiidi taset välisõhus,” ütles keskkonnauuringute keskuse õhukvaliteedi juhtimise osakonna juhataja Erik Teinemaa. “Mõõtmised kestavad vähemalt kuu aega.”
Lisaks praegu Maardu linna lähistel Põhjaranna teel paiknevale liikuvale laborile on kahes Muuga sadama seirejaamas lisaandurid vesiniksulfiidi taseme mõõtmiseks. “Vesiniksulfiid on ebameeldiva mädamunalõhnaga gaas ja seniste mõõtmiste põhjal saab väita, et kuigi selle tasemed Muuga aedlinna ja Randvere välisõhus jäävad normi piiresse, ületavad nad lõhnaläve ehk inimese tundlikkuse piiri,” täpsustas Teinemaa. “See hais on hakanud kohalikke elanikke häirima, samuti kannab tuul vahel sinnakanti lisaks ebameeldivat lõhna ka Kehra tselluloosi ja paberivabrikust.”
Märtsikuu alguses vaatab keskkonnauuringute keskus liikuva labori ja Muuga seirejaamade poolt kogutud vesiniksulfiidi andmed üle. Välisõhu saastatuse taseme põhjal modelleeritakse saasteallikate asukohad ehk määratakse kindlaks, millistes terminalides tuleb teha lisauuringuid. “Lisauuringute käigus vaatleme lisaks vesiniksulfiidile suurema arvu kemikaalide sattumist välisõhku. Alles seejärel saame kindlalt väita, kus ja missugused tegevused põhjustavad elanikke häirivat haisu,” ütles Teinemaa.
Teinemaa sõnul on enne lõpparuande valmimist ennatlik tulemusi hinnata. Kuid senised andmed annavad alust arvata, et Muuga sadamas on hakatud rohkem laadima väävliühendeid sisaldavaid naftatooteid. “Tegemist võib olla varasemast erinevate leiukohtade toornaftaga võis siis täiesti uute produktidega, milles sisaldub suuremas koguses väävliühendeid, mis põhjustavad inimesi häirivat haisu,” lisas ta.
Lõplikud laboriandmed ja nende põhjal koostatud analüüs annavad kohalikule keskkonnateenistusele võimaluse ümber vormistada senised Muuga sadamas tegutsevatele asutustele vormistatud välisõhu saasteload. Täpsustatud saastelubadest kinnipidamist saab ka keskkonnainspektsioon tõhusamalt kontrollida.
Väga oluline on seegi, et ka sadamas tegutsevad ettevõtted juhinduksid oma töös senisest rohkem sotsiaalsest vastutusest keskkonna ja elanike ees. Praegu on Muugal tekkinud olukord, kus ettevõtted ei ole keskkonnaprobleemide lahendamisel kuigi agarad, seda vaatamata keskkonnaametnike korduvatele tähelepanu juhtimistele.
Seotud lood
Mullu 2. oktoobri õhtul helistas
keskkonnainspektsiooni infotelefonile ärev naisterahvas Harjumaalt Randverest:
"Taru põik 5 on jube bensiinihais, tuulevaikusega keelati neil ju toimetamine
ära!"
Suurel osal tuleohutusülevaatuse kohuslastest on jätkuvalt ülevaatus tegemata. Päästeamet on viimasel ajal saatnud ettevõtetele hoiatusteateid. Foruse praktika näitab, et tihti pole ettevõtete juhid ja hoone haldjad kursis, millised tuleohutusnõuded peavad olema täidetud ning mis regulaarsusega tuleb seadmeid kontrollida. Valdavalt on murekohad objektidel sarnased.
Enimloetud
1
“Aeg on sealmaal, et Eesti mehed võtavad ise asja kätte.“
Hetkel kuum
“Aeg on sealmaal, et Eesti mehed võtavad ise asja kätte.“
Kas saab spekuleerida? Eksperdid selgitavad
Viis sammast, millele ambitsioon rajada
Tagasi Äripäeva esilehele