Nädala välisnägu: Sergei Ivanov – presidendiks ihkav pistrik

Nii parandas ta jäika liini esindava KGB reservkindralpolkovniku väljavaateid saada järgmiseks Venemaa presidendiks. Seni oli väike edumaa teisel esimesel asepeaministril, liberaalsemate vaadetega Dmitri Medvedevil, kes samuti pürib riigi esimeseks meheks.

Ivanov on saanud KGBlase koolituse ja töötanud välisluures. Kuid tema tegevust luurajana katab hämaruseloor. Teada on, et ta on töötanud Helsingis. Ja väidetavalt ka NSV Liidu saatkonnas Londonis, kust ta on luuretegevuse pärast välja saadetud. Kuid Briti välisministeerium eitab tema Inglismaal töötamist. Samuti olevat head rootsi keelt kõnelev Ivanov luuranud Rootsis, kuid seda fakti ta ise ei tunnista.

Alates 2001. aastast oli Putini lähikonda kuuluv Sergei Ivanov kaitseminister. Tema ülesandeks oli korrumpeerunud, vägivaldne ja aegunud struktuuriga armee reformida tänapäeva nõuetele vastavaks. Ta on selle lühikese ajaga küll neljakordistanud riigikaitse eelarve, kuid asjatundjate sõnul pole reformiga hakkama saanud. Veelgi hullem, Vene poliitikaanalüütik Stanislav Belkovski nimetab tema tegevust ministrina totaalseks läbikukkumiseks. Analüütiku sõnul pole ta suutnud lõpule viia reformi, kontrollida raha kasutamist armees ega ohjeldada sõdurite mõnitamist.

Anonüüme kaitseministeeriumi allika kohaselt ei võtnud ohvitserid teda kunagi täielikult omaks. Nende arvates olid tema otsused poliitilised ja populistlikud. Tõstes Ivanovi esimese asepeaministri seisusesse, kus tema vastutusalaks jääb sõjalis-poliitiline kompleks ja osa tsiviiltööstusest, aitab president Putin tal enne presidendivalimisi vabaneda eelmise ametiga kaasnenud negatiivsest mainest, arvas Moskva ülikooli sotsiaalsüsteemide instituudi juht Dmitri Badovski.

Putini võimuintriigid

Ivanovi edutamine ei tähenda veel, et ta oleks president Putini eelistus. Toetus Putinile küünib rahva seas 70 protsendini ja pole kahtlust, et tema väikseimgi eelistusvihje kallutaks Kremli kontrollitava meedia abil rahva toetuse talle meelepärasele kandidaadile. Kuid tõenäolisemaks peetakse, et president püüab praegu kahe peamise kandidaadi tingimuste võrdsustamisega tasakaalustada eri leeride jõutasakaalu. See aitab tal hoida pinget üleval kuni 2008. a märtsivalimisteni ja ühtlasi näidata, et tema jääb niiditõmbajaks, ütles analüütik Aleksei Makarkin Wall Street Journalile. Isegi pärast valimisi, lisas ta.

Seda tahet kinnitab veel kahe Putini liitlase ametissenimetamine samaaegselt Ivanoviga. Ivanovi asemel tõusis uueks kaitseministriks Anatoli Serdjukov, kes ei ole sõjaväelane. Seni oli ta föderaalse maksuameti juht. Üheks asepeaministriks nimetas Putin aga Sergei Narõškini, kelle vastutusalaks on väliskaubandus endiste NSV Liidu vabariikidega. Mõlemad mehed on Putini kolleegid Peterburi linnavalitsuses töötamise ajast. Neid iseloomustatakse kui poliitilise ambitsioonita tehnokraate, kes on Putinile igati lojaalsed.

Ivanov või Medvedev

Ivanovi vastaskandidaat Dmitri Medvedev tõusis esimeseks asepeaministriks 2005. a novembris ja ta on rahva hulgas üsna populaarne. Rahvusvahelisel areenil astus ta varjust välja tänavu jaanuaris, kui ta Davosis maailma majandusfoorumil tutvustas oma poliitika- ja majandusprogrammi.

Ta rõhutas, et riik peab majanduses etendama pragmaatilist rolli ja sekkuma eraärisse ainult äärmise vajaduse korral. Riigi osalusega firmades tuleks Medvedevi arvates ergutada erakapitali kaasamist ka juhul, kui kontrollpakk püsib riigi käes. Riigi maksupoliitika peaks hoidma maksud võimalikult madalad ega tegema maksusoodustusi ei kodumaistele ega välismaistele firmadele.

Ekspertide hinnangul oli Medvedevi programm lähedasem Putini varasema perioodi (1999-2000) seisukohtadele, eriti mis puudutavad valitsuse osa ja regulatsiooni majanduses. Samas tuletame meelde, et Medvedev on riigi suurima monopoli, Gazpromi nõukogu esimees.

Kaitseminister Ivanov ja president Putin on möödunud nädalatel esinenud väga sõjakate ja teineteist täiendavate avaldustega, mis oma jäise tooni poolest on üllatanud USAd ja läänt tervikuna. USAle on ette heidetud õigustamata ühepoolse jõu kasutamist ja taunitud USA plaani rajada Euroopasse raketitõrjesüsteem. Samuti on mõlemad mehed ähvardanud lahti öelda 1987. a NSV Liidu ja USA vahel sõlmitud keskmise tegevuskaugusega rakettide lepingust. Kõiges selles nähakse Putini soovi luua uuele presidendile soodne pinnas läänega uue, jõulisema julgeolekupoliitika ajamiseks.

Vaatlejad arvavad, et uus president selgub siis, kui emb-kumb kandidaat nimetatakse millalgi Venemaa peaministriks.