EL nõuab Šveitsilt võrdseid makse

Komisjoni häirivad Šveitsi kantonites kehtivad seadused, mis vabastavad seal registreeritud firmad välismaal teenitud tulu pealt kas osaliselt või täielikult maksude maksmisest. See annab kantonitele 28,7 miljardit krooni lisatulu aastas. Madalaimad maksumäärad on Zugis, Schwyzis, Obwaldenis ja Nidwaldenis, kus on registreeritud ligi 20 000 rahvusvahelise firma peakontorit. Näiteks Zürichi lähedal Zugis on ettevõtte tulumaks 13%, mis on tunduvalt väiksem kui naaberriikides. Üks uuemaid Zugis registreeritud firmasid on Nord Stream, mis alustab Läänemere gaasijuhtme ehitamist. Elcoteq plaanib Zugi kolida kontserni kliendi- ja tarnelepingute ning arvete osakonna.

Tegemist on maksuskeemiga, mis võimaldab Euroopa Liidus tegutsevatel firmadel tänu sellele, et nad on registreeritud Šveitsis, saada ebaausat tulu, öeldakse komisjoni avalduses. Šveitsile on antud soodustingimused ELi turul tegutsemiseks ja seepärast peaks ta kandma ka sellest tulenevat vastutust, ütles Euroopa Komisjoni välissuhete volinik Benita Ferrero-Waldner.

1972. aastal ELi ja Šveitsi vahel sõlmitud kaubandusleppe kohaselt on ELil õigus rakendada kaitseabinõusid. Praegu taotleb komisjon kõigilt 27 liikmesriigilt mandaati sellealasteks läbirääkimisteks.

"Me ei ähvarda Šveitsi. Aga mängureegleid peavad austama mõlemad pooled. Me ei saa lubada niisugust olukorda, kus konkurentsitingimusi sellisel moel moonutatakse," ütles Euroopa Komisjoni pressesindaja Emma Udwin.

Komisjonil ole midagi Šveitsi madalamate maksumäärade vastu, kui need ei oleks diskrimineeriva loomuga. Komisjon on selle vastu, et kodumaiseid ja välismaiseid firmasid koheldakse erinevalt, lisas ta.

Šveits on teisel seisukohal ja väidab, et tema ettevõtte tulumaksuseadus ei ole osa ELiga sõlmitud leppest.

Šveitsi rahandusminister Hans-Rudolf Merz ütles, et kavatseb Šveitsi seisukohta komisjonile selgitada, kuid läbirääkimisi pidama ei hakka. Tema sõnul on Šveits EList sõltumatu ja jätnud maksuasjad riigi 26 kantoni pädevusse, nii et valitsus ei saa nende eest otsustada.

"Šveitsi valitsus ei kavatse vähendada riigi atraktiivsust firmade silmis," ütles ta.

40 rahvusvahelise firma föderatsioon Swissholdings kutsus Šveitsi valitsust kindlalt vastu seisma ELi põhjendamatutele ja osaliselt vääradele nõudmistele.

Šveitsi äriliit Economiesuisse teatas, et riigi maksusuveräänsus ei ole läbirääkimiste teema ning et ELi nõudmised on juriidiliselt vastuvõetamatud ning majanduslikult ja rahanduslikult kahjulikud.

Maksukonkurents on Šveitsis seesmiselt väga juurdunud ja valitsusel on vähe võimalusi ühist kokkulepet saavutada, ütles panga Credit Suisse juhatuse esimees Walter Kielholz.