Isevalitseja Kallo I: siia tulgu raad!

Tallinna linn ja Tallinna Sadam peaksid omavahel koostööd tegema, sest mõlemal on teineteist vaja. Aga normaalsete äriliste suhete asemel näitab pealinn sadamale hoopis muskleid - otsustab partneriga nõu pidamata, kuhu tuleb linna uus administratiivhoone, ning dikteerib, mida sadam peab linna heaks tegema.

Vimm on vana - pealinn on aastaid rääkinud läbimurdest mere äärde, aga suur osa rannamaast on olnud riigi, sh Tallinna Sadama käes. Ja enne kui linn oma unistuse ja linlastele lubatu teoks teha sai, jõudsid magusaimad krundid erafirmade omandusse. Osa sadama-ala kruntidest müüs maha linn ise.

Näiteks müüdi Tallinna volikogu otsusega 17. maist 2001 neli krunti, ostjaks Ühinenud Kapital, kes maksis kruntide eest siis 111 miljonit krooni. Mullu uuele administratiivhoonele asukohta otsinud linnalt küsis seesama firma koos Skanskaga 700 miljonit krooni, "naaber" Arco Vara 850 miljonit ja Merko tahtis vastu krunti kesklinnas.

Kas uut administratiivhoonet on üldse vaja, on omaette küsimus ja alles hiljaaegu kerkinud. Samas saaks osa mereäärt lõpuks korda ja lubadus pealinlastele kah justkui täidetud. Kroonlühtri asemel pakub linn küünalt, aga asi seegi. Eskiisilt paistab praegu räämas ja laguhooneis Petrooleumi tänava kant väga uhke - promenaadid, estakaadid, sillad, tunnelid, uus linnamaja, uued elamud.

Probleem on selles, et krundi valis linnavalitsus tegelikult nagu Peeter I oma linna asukohta - näpuga näidates: siia saagu! Konkurss korraldati moe pärast - koht jäi ju ikkagi samaks.

Krunt aga sadama jagu ning linn tahab seda saada poolmuidu. Sestap pitsitabki linn sadamat. Sadam tahab laieneda Russalkani. Uue kaiga on kiire, sest peatselt saabuvad Tallinki uued laevad, Tallink aga sadamale hädavajalik - suurim operaator ja sadamatasude maksja.

Abilinnapea Kalev Kallo annab Äripäeva tänases loos mõista, et sadamal on vesi ahjus. "Võib vabalt juhtuda, et Tallinna Sadam ei tahagi maa eest raha, vaid hoopis maksab veel peale," märgib ta isekalt.

Abilinnapea Kallo tegeleb ajal, mil tema erakond valimiste eel demokraatiast ja õiglusest jutlustab, sisuliselt väljapressimisega. Samas on ju sadama laienemine ka pealinna huvides - linna tuleb rohkem mitte ainult veokeid, vaid turiste, s.o raha. Ja krunti on linnal vaja. Aga - riigiaktsiaseltsi nõukogus on jõud Keskerakonna poolel ja seda keskmehed-naised praegu näitavadki.

Tallinna juhid võiksid parem partneriga rääkida, sest koos võib leida kindlasti mõistlikuma lahenduse suurejooneliste projektide rahastamiseks, kui see, mida praegu Kallo Tallinna Sadamale peale pressib.

Autor: ÄP