Sauga vallajuhi uus kinnisvaraprojekt

Plaanide kohaselt kujuneb tulevane tööstuspark tõeliselt suurejooneliseks. Veel tänavu jaanuaris oli selle tarvis kavas eraldada koguni 76 hektarit valla maad. Tõsi, praeguseks on algseid plaane poole võrra kärbitud ning nüüd tahetakse selleks eraldada 30-35 hektarit. Kinnisvaraprojekti taga seisab Vello Tiidermann, aastatepikkuse kogemusega vallajuht ja praegune valla volikogu esimees.

Kui valla eelmine suurem kinnisvaraprojekt tulususe seisukohalt luhtus - 16 hektaril laiuva Hirvepargi elamurajoonist loodetud valla teenistus on jäänud äärmiselt kesiseks -, siis seekord loodab Tiidermann korraldada asjad nii, et lõviosa tulust ikkagi valla kassasse laekuks.

"Hirvepargiga teenib praegu arendaja, mitte vald," möönab Tiidermann eelmise projekti ebaõnnestumist. Arendajaks on välja valitud sajaprotsendiliselt vallale kuuluv AS Sauga Soojus, mis on juba ümber nimetatud ASiks Sauga Varahaldus. Tegu on praegu sisuliselt jõude seisva juriidilise kehaga, mis veel mõni aeg tagasi valda soojaga varustas. Muuseas, sama firma oli mässitud ka teise kurvalt lõppenud kinnisvaraprojekti, kus Tiidermanni osalusega firmale müüdi 20 hektarit maad, et see hakkaks tootma biokütust Sauga Soojusele.

Sauga Varahaldus, mille nõukogu Tiidermann juhib, päris üksi tööstuspargi rajamist siiski ette ei võta. On veel mõned erafirmad, mille nime Tiidermann peast kohe ei mäleta. Lõpuks meenub talle siiski Port Arturi kinnisvarafirma üks omanikke Viljo Vetik. "Ja kolm või viis hektarit maad on seal ka Go Groupil, kes tahab oma samas asuvat ärimaad arendada," lausub Tiidermann, viidates Marcel Vichmanni ja Tiit Pruuliga seotud kontsernile. "Teisi ma lihtsalt ei mäleta." Ülesloetud nimed avaldavad muljet - kõik nad oskavad ülihästi endale raha teenida.

Tiidermanni kava kohaselt annab vald tööstuspargiks mõeldud maatükid Sauga Varahalduse omandisse. Üliodavalt, kui otsustada vallavolikogu otsuse eelnõu järgi. Jaanuaris koostatud projekti kohaselt hinnati otse Pärnu piiril asetsevad maalapid, mis võtavad enda alla veidi enam kui 76 hektarit, 6,5 miljoni krooni vääriliseks. Uskuda võib, et nende tegelik hind ulatub kümnetesse ja sadadesse miljonitesse kroonidesse.

Kas Sauga Varahaldusele antav maa jääb ikka temale endale või hakatakse seda hiljem edasi müüma - volikogu otsust pole siis ju enam selleks vaja?

"Nii ja naa," vastab Tiidermann põiklevalt. "Kõik oleneb sellest, kas meil õnnestub sinna saada euroliidu abiraha kommunikatsioonide ehitamiseks." Kui ma viitan teistele temaga seotud kinnisvaraprojektidele, mis jätsid vallale tõotatud tulu toomata, jääb mees ikkagi optimistlikuks: "Sauga Varahalduse nõukogus on ju ikkagi volikogu liikmed, kes tegutsevad valla huvides. Ja ega seda tühja maad keegi nii väga ei tahagi."

Tiidermanni optimism rajaneb sellel, et seekord on tellitud korralik äriplaan. Volikogu heakskiidu peaks see saama ilmselt märtsis. Tiidermann räägib meelsasti ka oodatavast rahast ja mis sellega teha saab. "Meil on plaanis ehitada uus koolimaja ja laiendada lasteaeda," sõnab Tiidermann.

Kui ma püüan Sauga valla raamatupidamisest teada saada, palju ikkagi vald on eelmise tulu tõetanud projektiga ehk Hirvepargiga teeninud, pannakse telefonitoru korraks kõrvale. Minu kõrvu ulatuvad samas toas seisva vallaametniku kommentaarikatked:

"Küsigu Saarte Investeeringu käest ... Mis see nende asi on? Kas see on üldse avalik info? Las saadavad teabenõude ..."

Teabenõude vastuse kohaselt on vald eelmise suurprojektiga teeninud ühtekokku 1,4 miljonit krooni. Kui palju seekord ja kas järgneb taas karme süüdistusi Tiidermani aadressil, näitab aeg.

Valla põhitulu seoses elurajooni rajamisega ei tule mitte maa müügist, vaid uute elanike ja neilt laekuma hakkava tulumaksuga. On ju Hirvepargi piirkonda kavandatud 37 korterelamut kokku enam kui 600 korteriga. Meie firma on sealsetesse kommunikatsioonidesse investeerinud 18 miljonit krooni. Lisaks on sinna planeeritud bussipeatus, laste mänguväljak, liuväli.