Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Soojatootjate surve toob elektri hinna tõusu

    Möödunud nädalal muutis Riigikogu elektrituruseadust, mille järgi peab Eesti Energia tulevikus rohelist energiat kokku ostma hinnaga 115 senti kilovatt-tund. Seni oli taastuvenergia kokkuostuhind 81 senti kilovatt-tund. Otsus tõsta ostuhinda 115 sendi peale tehti Riigikogu majanduskomisjonis kaks nädalat tagasi ning ajendatud oli see Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu (EJKÜ) tagatreplusest. EJKÜ seisab mitte elektri-, vaid soojatootjate huvide eest.
    "See hind tekkis EJKÜ taotlusest. Meie otsus tuli pärast seda, kui olime nende äriplaane mitu nädalat edasi-tagasi kruttinud," lausus majanduskomisjoni esimees Mart Opmann. Ta kinnitas, et EJKÜ näitas majanduskomisjonile konkreetseid arvutusi ja äriplaane, miks selline hind on vajalik.
    "Jõujaamade ühing rabeles kuni viimase hetkeni selle 115 sendi eest," lisas Opmann, kelle sõnul pöördus majanduskomisjon majandusministeeriumi poole, kust ei tulnud aga vastuseks ühtegi arvutust, milline taastuvenergia kokkuostuhind oleks parim. "Ei teinud jah! Absoluutselt mitte midagi," vastas Opmann küsimusele, kas majandusministeerium ei teinud siis mitte midagi. "Ma ei oska enam öelda, kelle huvides Kisel toimetab. See mees on küll kuhugi poole kallutatud."
    Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Einari Kiseli sõnul esitas ta majanduskomisjonile päris mitmeid selgitusi ning ta pole näinud ühtegi arvutust, mis tõestaks, et 115 senti kilovatt-tunni eest on ratsionaalne hind. Kas võib siis öelda, et ministeeriumile tõmmati lihtsalt kott pähe? "Ma ei tahaks nii öelda, aga põhimõtteliselt küll," lausus Kisel, kelle sõnul pidas ministeerium põhjendatuks 95 sendi maksmist kilovatt-tunni eest. "See number 115 käis läbi ühest kirjast, arvutusi selle juures ei olnud," lisas Kisel.
    EJKÜ juhatuse esimees Tiit Rahkema sõnul apelleeris ministeerium uusi kokkuostuhindu määrates kolm aastat vanadele numbritele ning nende arvutused olid uuemad ja tänapäevasemad. "Südamest kahju, et majandusministeerium pole samasugust matemaatikat sinna kõrvale teinud," lausus Rahkema, rõhutades, et kombijaamad toodavad eelkõige taastuvenergiast soojust, mitte elektrit ning püstirikkaks sellega ei saa. Tema sõnul elektri hind tõuseb, kuid taastuvenergiat selles süüdistada oleks kohatu.
    "2010. aastaks peab taastuvenergia osakaal olema turul 5%, aga see ei saa kunagi tekitada 20protsendist hinnatõusu," selgitas Rahkema. "20protsendine hinnatõus on tulemas nii ehk naa, sest ega põlevkivienergia hind ei jää samale tasemele ning keskkonnamaksud tulemata."
    Arvutusi, millal hakkab taastuvenergia uus ostuhind elektritarbijat mõjutama, praegu tehakse. Oleneb sellest, millal erinevad taastuvenergia tootmisüksused valmis saavad ja ilmselt on see järgmise 3-4-5 aasta teema. Paugupealt pole neid uusi kombijaamu ja tuuleparke võtta.
    Hind 115 senti kilovatt-tunnist oli meile üllatus, kaldun arvama, et oleks saanud hakkama madalama toetusega. Selle vastuvõtmisele ei eelnenud korralikku arutelu ja praktiliselt pandi meid lihtsalt fakti ette.
    Tekib küsimus, kui otstarbekas selline number on. Miks peaks elektritarbija olema see, kes maksab kinni äriprojekti tootluse?
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Kiiresti kohanevast IT-ärist konservatiivsema tervisekassa juhiks liikunud Rain Laanet tabas uues ametis kohe tagasilöök – maksumaksjad panid ta haigekassa nime muutmise soovi eest avalikku häbiposti. Aastaid hiljem nimi siiski muutus, nii et asjaosalistel jättis süda löögi vahele.
Kiiresti kohanevast IT-ärist konservatiivsema tervisekassa juhiks liikunud Rain Laanet tabas uues ametis kohe tagasilöök – maksumaksjad panid ta haigekassa nime muutmise soovi eest avalikku häbiposti. Aastaid hiljem nimi siiski muutus, nii et asjaosalistel jättis süda löögi vahele.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Pühadestatistika: Eesti munatoodang suureneb
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.