• OMX Baltic−0,08%262,54
  • OMX Riga−0,96%870,18
  • OMX Tallinn−0,11%1 698,74
  • OMX Vilnius−0,15%996,4
  • S&P 5000,54%5 626,02
  • DOW 300,72%41 393,78
  • Nasdaq 0,65%17 683,98
  • FTSE 1000,39%8 273,09
  • Nikkei 225−0,68%36 581,76
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%100,45
  • OMX Baltic−0,08%262,54
  • OMX Riga−0,96%870,18
  • OMX Tallinn−0,11%1 698,74
  • OMX Vilnius−0,15%996,4
  • S&P 5000,54%5 626,02
  • DOW 300,72%41 393,78
  • Nasdaq 0,65%17 683,98
  • FTSE 1000,39%8 273,09
  • Nikkei 225−0,68%36 581,76
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%100,45
  • 23.02.07, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Soojatootjate surve toob elektri hinna tõusu

Möödunud nädalal muutis Riigikogu elektrituruseadust, mille järgi peab Eesti Energia tulevikus rohelist energiat kokku ostma hinnaga 115 senti kilovatt-tund. Seni oli taastuvenergia kokkuostuhind 81 senti kilovatt-tund. Otsus tõsta ostuhinda 115 sendi peale tehti Riigikogu majanduskomisjonis kaks nädalat tagasi ning ajendatud oli see Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu (EJKÜ) tagatreplusest. EJKÜ seisab mitte elektri-, vaid soojatootjate huvide eest.
"See hind tekkis EJKÜ taotlusest. Meie otsus tuli pärast seda, kui olime nende äriplaane mitu nädalat edasi-tagasi kruttinud," lausus majanduskomisjoni esimees Mart Opmann. Ta kinnitas, et EJKÜ näitas majanduskomisjonile konkreetseid arvutusi ja äriplaane, miks selline hind on vajalik.
"Jõujaamade ühing rabeles kuni viimase hetkeni selle 115 sendi eest," lisas Opmann, kelle sõnul pöördus majanduskomisjon majandusministeeriumi poole, kust ei tulnud aga vastuseks ühtegi arvutust, milline taastuvenergia kokkuostuhind oleks parim. "Ei teinud jah! Absoluutselt mitte midagi," vastas Opmann küsimusele, kas majandusministeerium ei teinud siis mitte midagi. "Ma ei oska enam öelda, kelle huvides Kisel toimetab. See mees on küll kuhugi poole kallutatud."
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Einari Kiseli sõnul esitas ta majanduskomisjonile päris mitmeid selgitusi ning ta pole näinud ühtegi arvutust, mis tõestaks, et 115 senti kilovatt-tunni eest on ratsionaalne hind. Kas võib siis öelda, et ministeeriumile tõmmati lihtsalt kott pähe? "Ma ei tahaks nii öelda, aga põhimõtteliselt küll," lausus Kisel, kelle sõnul pidas ministeerium põhjendatuks 95 sendi maksmist kilovatt-tunni eest. "See number 115 käis läbi ühest kirjast, arvutusi selle juures ei olnud," lisas Kisel.
EJKÜ juhatuse esimees Tiit Rahkema sõnul apelleeris ministeerium uusi kokkuostuhindu määrates kolm aastat vanadele numbritele ning nende arvutused olid uuemad ja tänapäevasemad. "Südamest kahju, et majandusministeerium pole samasugust matemaatikat sinna kõrvale teinud," lausus Rahkema, rõhutades, et kombijaamad toodavad eelkõige taastuvenergiast soojust, mitte elektrit ning püstirikkaks sellega ei saa. Tema sõnul elektri hind tõuseb, kuid taastuvenergiat selles süüdistada oleks kohatu.
"2010. aastaks peab taastuvenergia osakaal olema turul 5%, aga see ei saa kunagi tekitada 20protsendist hinnatõusu," selgitas Rahkema. "20protsendine hinnatõus on tulemas nii ehk naa, sest ega põlevkivienergia hind ei jää samale tasemele ning keskkonnamaksud tulemata."
Arvutusi, millal hakkab taastuvenergia uus ostuhind elektritarbijat mõjutama, praegu tehakse. Oleneb sellest, millal erinevad taastuvenergia tootmisüksused valmis saavad ja ilmselt on see järgmise 3-4-5 aasta teema. Paugupealt pole neid uusi kombijaamu ja tuuleparke võtta.
Hind 115 senti kilovatt-tunnist oli meile üllatus, kaldun arvama, et oleks saanud hakkama madalama toetusega. Selle vastuvõtmisele ei eelnenud korralikku arutelu ja praktiliselt pandi meid lihtsalt fakti ette.
Tekib küsimus, kui otstarbekas selline number on. Miks peaks elektritarbija olema see, kes maksab kinni äriprojekti tootluse?

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 01.09.24, 13:47
Solina uue tootmishoone turvalahendus muudab tehase töö sujuvaks ja hoiab kokku aega ning raha
Augusti lõpus hakkas Saue vallas Laagris tööle rahvusvahelise toiduainetööstuse Solina uus 15 000 ruutmeetrine moodne tootmiskompleks. Selleks, et tehase logistika oleks sujuv, kiire ning turvaline, tegi Forus koostöös ettevõttega GoSwift nutika turvalahenduse. Lisaks hoolitseb Forus kogu territooriumi turvalisuse ja nõrkvoolusüsteemide hoolduse eest.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele