Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Valik on oluline
Planeedil on igasuguseid olendeid. Siiski tundub, et kõik sai alguse ikkagi millestki ühest ja sarnasest. Kellestki veidrast väikesest vidinast, kes hoogsalt poolduma hakkas. Ma arvan. Hiljem hakkasid selle kauni, ent lihtsa sugupuu ainsas harus ühed teisi sööma ja lõid uue, ülalt-alla struktuuri. Meie nimetame seda toitumisahelaks.
Veelgi hiljem leiutati see, et ühe põlvnemispuu kõik harud võivad hääletada, kes otsustab, mida süüakse, kui palju süüakse ning kui palju tuleb ühisesse patta tagasi panna, kus siis juba meie endi väljavalitud otsuse teevad, et mis kõige paremini süüa sünnib. On see vaimutoit või proteiinid?
Ning mitte ainult ühiskond ei ole valiv! Eile restoranis märkasin, et valge vein oli liiga soe ja seda serveeriti punase veini klaasist. Ma ei tea, kuidas lugejatega on, kuid kirjutajana hakkan muutuma snoobiks. Valin juba hoolikalt, kuhu einetama minna ja mis seal suhu pista.
Valik ongi kõige olulisem! Suured vastandid ootavad teid seepärast ees järgmistel lehekülgedel. Sortiment on eriti lai ning sõltub lugeja kultuuritaustast, milline on tema jaoks toidulugu: kas nunnud kutsikad, tarantlid, laululinnud, vaglad või kenad modellid. Aga valima peab, marss-marss, eelvalimised juba käivad!