Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Juhid valivad firmat õhkkonna järgi

Üha enam soovitakse minna juhtima firmat, mis ei ole väga range kodukorra ja hierarhiaga, vaid hinnatakse häid suhteid ja öeldakse üksteisele "sina".

"Ettevõtet hinnatakse palju kuuldud juttude järgi. Tihti visatakse telefon kohe hargile, kui juhile pakkuda töös firmas, millel on halb kuulsus või kuuldavasti pingelised suhted. Eesti on siiski väike ja tavaliselt teatakse, kui kusagil töötajad tihti vahetuvad."

Söderströmi arvates peetakse näiteks avatud ja vaba õhkkonnaga ettevõtteks Tele2, kus ei pea iga päev lipsuga tööl käima ja hierarhia on väike. Kindlasti meenuvad ka paljudele Tele2 purjekatega reklaamid, mis samuti omamoodi ettevõtte sisekliimat kajastavad.

Söderströmi hinnangul otsitakse rahvusvahelistesse firmadesse enim juhte, kes oleksid energilised meeskonnamängijad.

Muidugi sõltub palju ka ettevõttest - näiteks tööstusjuht peab kahtlemata olema vajadusel autoritaarne ja asju kontrolli all hoidma.

Eestlased on siiski suhteliselt lojaalsed ja seetõttu on nende ülemeelitamine teise firmasse keeruline. Näiteks Venemaal ollakse tunduvalt kiiremad haarama uusi väljakutseid ja vahetama firmat, väidab Söderström, kes on töötanud ka Kasahstanis ja Venemaal. Tema hiljutine tööandja Pedersen & Partners on rahvusvaheline firma, mis tegutseb pea 20 riigis. Kliendid on rahvusvahelised ettevõtted, kes otsivad endale kohalikku juhti, kes tunneks turgu ja inimesi.

Hea inglise keele oskus on tipptasemel juhtidel juba tavapärane ja seetõttu pole Kurt jõudnud veel ka eesti keelt ära õppida. Siiski tunneb ta sellest puudust, sest eesti keelt osates on võimalik tunduvalt kiiremini usaldust võita ja kontakti saada. Aga kuna eestlased räägivad hästi inglise keelt, pole ta ennast selles vallas veel käsile võtnud, sest keeled pole tema suurim huviala.

Eestis elab suhteliselt palju rootslasi ja Kurti tutvusringkond on ka siin kujunenud rootsikeelseks.

Rootslasest tõlk Thomas Loob tutvus Kurtiga 90ndate alguses saalihoki kaudu. "Meil oli valdavalt rootslastest koosnev meeskond, kellega osalesime turniiridel." Saalihoki on Rootsis väga populaarne, sest see on odav, kuid samas emotsioone pakkuv meeskonnamäng. Seetõttu jätkavad paljud Eestisse kolinud rootslased siin seda mängu, kuigi kohalike seas saalihoki kahjuks nii levinud ei ole.

"Ka Kurt läheb hokiplatsil keema ja käitub tunduvalt emotsionaalsemalt kui tavaelus," meenutab temaga sõbraks saanud Thomas Loob.

"Kurt on ka tavaelus pigem tegudeinimene. Ta on pärit peaaegu polaarjoone juurest ja seal niisama tühja juttu ei räägita. Ka tööl kehtib tema kohta reegel: vähem juttu, rohkem tegusid," kirjeldab teda Loob.

Samas muudab see iseloomujoon ta väga heaks kuulajaks, mis talle töös ainult kasuks tuleb. Tal jääb aega pöörata tähelepanu sellele, mida teine inimene ütleb ja milline ta sisemuses on.

Tunnen Kurt Söderstromi Rootsi Eesti Kaubanduskoja kaudu, kus Eestis elavad rootslased koos käivad.

Suuremad üritused on jõulupidu ja eestlastele vähem tuntud traditsiooniline "vähipidu". See toimub augusti lõpus ja tuleneb sellest, et 25. augusti paiku lõpeb Rootsis vähipüügikeeld ja uut hooaega tähistatakse suure vähisöömise ja joogipeoga.

Enam me ise vähke püüdma ei lähe, aga sööme ikka ja joome juurde palju viina. Samuti saame igal reedel kohalike rootslastega kokku Tallinnas Hella Hundi pubis ja vahetame vahepeal kogunenud muljeid.

Kurt Söderstrom on pärit Põhja-Rootsist, peaaegu polaarjoone juurest, kus inimesi hinnatakse tema tegude, mitte sõnade järgi.

Seoses tema põhja päritoluga meenub lõbus juhtum Tallinna lennujaamas. Kurt üritas tuua kodust kaasa ämbritäit põhjapõdra verd, et sellest siin oma traditsioonilist toitu teha.

Lennujaama ametnik ei saanud aga kuidagi aru, mis see on ja kas seda ikka tohib Eestisse tuua.

Pärast pikka diskussiooni suutis Kurt siiski ametniku ümber veenda ja sai oma ämbriga tollist läbi.