Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Palgaralli võidavad pidevalt töötajaid hoidnud firmad

    Palkade kiire kasv on Normas aktuaalne teema juba pikemat aega. Viimase aasta jooksul on saanud selgeks tõsiasi, et Eesti sammub madalate tööjõukuludega maa staatusest kiiremini välja, kui oskasime arvata.
    Seega oleme silmitsi samade probleemidega kui meie konkurendid Skandinaavias ja Lääne-Euroopas.
    Konkurentsieelised on kiiretel muudatuste rakendajatel. Investeeringud suure tootlikkusega automaatidesse vähendavad küll tööjõukulu, kuid infrastruktuuri kasvavad kulud neelavad eelised. Ja seadmeid võib osta ja käima panna igaüks, oluliseks muutub logistika: kui kaugel või lähedal on tooraine, koostööpartnerid ja kliendid.
    Tuleb investeerida paralleelselt uutesse tehnoloogiatesse ja toodetesse, aga väga oluline on rakendada nüüdisaegseid tootmise organiseerimise süsteeme. See aga nõuab töötajate kaasamist igal tasandil.
    Veel pean oluliseks rohkem ära kasutada geograafilist asukohta. Autotööstuse globaalsed tegijad plaanivad suuri projekte Venemaal ja Eesti on Euroopast vaadatuna väga soodsas asukohas.
    Palkade liiga kiire kasv annab kindlasti valusa tagasilöögi mitmetele ettevõtetele. Need, kes seda täna ainult toodete hinna tõusuga kompenseerivad, langevad homme konkurentsist välja.
    Kahjuks on palgatemaatika muutunud Eestis hetkel kõike muud kui ratsionaalseks. Osa poliitikuid süvendab inimeste ebareaalseid ootusi. Üha enam soositakse avalikult suhtumist "vähem tööd ja rohkem raha - eriti riigisektoris".
    Rakvere Piima pole need probleemid veel väga tõsiselt jõudnud. Samas on ilmselge, et kui seni suhtuti juba 10% palgatõusu hästi, siis 2007. aastal vaadatakse ka 15% või 20% palgatõusu peale viltu ning oodatakse vähemalt 25% tõusu.
    Seepärast on selge, et iga arenemissooviga ettevõtte ainus võimalik suund saab olla vaid töötajate arvu vähenemises või samaks jäämises. Samas peab efektiivsus töötaja kohta pidevalt tõusma. Seda on võimalik teha nii tööprotsesside parendamise kui ka investeeringute abil. Oleme nende suundumustega arvestanud juba mõnda aega ning alustanud tõsisemate muudatustega.
    2007. aastaks oleme planeerinud olulisi investeeringuid robotitesse ja seadmetesse, mis võimaldavad märgatavalt vähendada rutiinse inimtöö mahtu ja muuta kogu protsess vähem füüsilist pingutust nõudvaks.
    See võimaldab ettevõttel maksta rohkem palka kõrgema professionaalsusega ja enim kasulikke teadmisi omavatele töötajatele. Samas ei pea kartma, et kogu palgafond kasvaks samas tempos.
    Palkade kasv on meil tänavu esmakordselt tootlikkuse kasvust ees. Loodan, et see on ajutine ja ühekordne juhus ning meie konkurentsivõimele väga ei mõju.
    Palgad on Maxitis kasvanud igal aastal vastavalt tulemustele ja elukalliduse tõusule, seega on need suhteliselt head. Oleme ka tööjõudu suutnud hoida, kuigi avatud Euroopa Liit avaldab ka meile mõju. Igal juhul on see trumbiks töötajate käes. Tänu kasvavale ehitussektorile oleme mingi kasumikasvu ikka suutnud tagada, küll tunduvalt vähenenud hinnamarginaaliga.
    See on ka meie tee efektiivsuse parandamiseks, pidevalt uuendame tehnoloogiaid ja seadmestikku parema tootlikkuse saavutamiseks. Töötajate arvu see ei vähenda, kuna kasutame nagunii tänapäevast tehnoloogiat. Palkade kiire kasvu vajadus tekib, kui aastaid seda ei tõsteta, ja siis on kohe vaja 30-50% tõusu, et tööjõuga konkurentsis püsida. Kõlama jääb streigi või muu meetodiga saavutatud suur tõusuprotsent, mis häirib töörahu üleüldiselt ning kellelegi pole vaja rahulolematuid töötajaid. Kindlasti on parem pidev ja väiksem tõus ning stabiilne töökoht kui järsk palgatõus.
    Olen olnud Eestist juba 11 kuud eemal ja tegelenud Nolato kontserni tehase juhtimisega Pekingis. Seetõttu oskan esile tuua globaalse trendi: tööjõumahukas suurtootmine suundub odavama kuluga riikidesse nagu Hiina, Vietnam, India.
    Eestil on veel selge kulueelis tööjõu osas võrreldes Rootsi, Soome ja Saksamaaga ja seetõttu oleme suutnud seda eelist ELi liikmena edukalt kasutada.
    Pikemas perspektiivis määrab Eesti tööstusettevõtete konkurentsivõime ikkagi tootlikkus. Nolato kontserni Pekingi tehas asutati juba aastal 2000, see on üks aasta pärast tehase asutamist Eestis.
    Nolato juhindub uute tehaste rajamisel meie suurklientide tootmistehaste asukohast: Sony-Ericssoni suurim tehas asub Pekingis ja samuti Nokia suurim tehas asub Pekingis, peale selle asub Motorola üks suuremaid tehaseid Pekingi lähistel. Nolato Pekingi tehase töötajate keskmine arv 2006. aastal oli ligikaudu 2000 inimest, mis oli mitmeid kordi suurem kui meie Eesti ettevõttes.
    EBÜ Eesti teeb allhanget Volvo ja Scania tehastele ning muretseme pigem tööjõu nappuse kui palkade kasvu pärast.
    Kui lihttöötajaid leiab veel suhteliselt lihtsalt, siis oskustöötajaid pole enam tõesti kusagilt võtta.
    Kuna palgakulu moodustab masstoodangus suhteliselt väikese osa, siis saame hea töö eest ka kõrgemat palka maksta. Kahjuks napib just neid töötajaid, kes kasutavad õigeid töövõtteid ja suudavad tööaega tõhusalt kasutada.Võrreldes Rootsi emafirmaga on meie töökultuur ja distsipliin siiski veel madalam. Tööaja varastamist võetakse loomulikult ja töödejuhataja peab ikka kupjana töötaja selja taga seisma, et suitsupausid pikaks ei läheks.
    Näen võimalust just eelkõige tööaja paremas kasutamises, siin on meil veel piisavalt arenguruumi. Automatiseerimises me suurt efekti ei saavuta, kuna Eestisse on toodud just tööjõumahukam tootmisprotsess ja alumiiniumi jahtumine võtab ikka kindla aja, mida ei saa kiirendada.
    Samas peame efektiivsuse huvides töötama kolmes vahetuses ning paljusid ehmatab öine töö eemale vaatamata kõrgemale palgale.
    Samas on Rootsi tehases täpselt samad probleemid - töötajaid napib, sest noorte hulgas pole tehases töötamisest huvitatuid, pigem eelistatakse õppida ITd. Seega tuleb neil kahest halvast variandist valida vähem halb ja toota Eestis. Samas sõltub meie asukoht sellest, kus asub klient - kui Scania ja Volvo otsustavad teha oma tehased Venemaale, siis tõenäoliselt tahetakse, et ka meie neile lähemale kolime, sest autotööstus sõltub palju tarneahelast. Venemaal on ka tööjõudu lihtsam leida ja mastaabid on väga suured ning autotööstused on Vene turu osas optimistlikud.
    Meie lähema kolme aasta arengukava näeb ette suhteliselt palju investeeringuid uutesse seadmetesse, mõne aasta pärast oleme oluliselt rohkem automatiseeritud kui tänasel päeval. Samas prognoosime, et meie personali hulk jääb enam-vähem samale tasemele, küll aga suureneb umbes 50% meie tootmismaht.
    Kindlasti on oht, et palkade ülikiire kasvu juures ei suuda me oma tootlikkust samaväärselt kasvatada, sest seni on meie tootlikkus kasvanud palkadega enam-vähem samas tempos.
    Autor: ÄP
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.