Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pigem müüa kui jääda virelema
Kui omanikul on otsas ideed, kuidas ettevõtet edasi arendada, pole võimalust laieneda - näiteks takistab seda puudus tööinimestest - või ei suuda omanik kasvavate tööjõukulude tõttu firmat enam kasumlikult majandada, on ettevõtte kiire kasvuaeg läbi. Praegu on soodne aeg firma maha müüa. Äripäeva meelest võiks ettevõtja võimalust kasutada ja virelemise asemel firma rahaks teha, kasumi välja võtta ja sellega uus põrutav idee käima lükata.
Ernst & Young Balticu juhtivkonsultant Marko Rudi märkis Äripäeva finantskonverentsil, et praegu on ettevõttele lihtne ostjaid leida. Muuhulgas nimetas Rudi aktsiafonde, mis otsivad Eestist aktiivselt ettevõtteid. Praegu saaks firma eest paremat hinda kui hiljem, kui majandus juba jahtub.
Eesti ettevõtjad ei müü oma firmasid kuigi meelsasti. Ühelt poolt hoiab tagasi nostalgia - ei raatsita müüa, ikkagi "oma laps". Teiselt poolt on takistuseks levinud arvamus, nagu oleks firma müük midagi negatiivset, mis heidab halva varjundi nii müüjale kui ka ettevõttele. Ent sageli võib just müügiga venitades teha karuteene mõlemale - kannatavad ettevõte tulemused ning kui ikkagi müüa tuleb, ei saa omanik enam soovitud hinda.
Ettevõtja on oma "lapsega" emotsionaalselt seotud. See ei lase tihti teha strateegiliselt olulisi, valusaid, kuid hädavajalikke otsuseid. Uuel omanikul pole selliseid takistusi, aga tal võib olla värske nägemus, kuidas firma saavutaks paremaid tulemusi.
Müügile on hea alternatiiv viia firma börsile. Säilib nii emotsionaalne side kui ka osalus firmas, firma igapäevasest juhtimisest saab aga tagasi tõmbuda. Näiteks emiteeris Olympic vaid 20% aktsiaist, firma väärtus on nüüd umbkaudu kuus miljardit. Sügisel müües saanuks Armin Karu sellest summast ehk poole.
Teine alternatiiv on ettevõtete ühendamine. Rudi sõnul ei loo ühinemised siiski statistika järgi 70% juhtudest uut väärtust, integratsioon nõuab aega ja raha. "Ühinemine ei saa olla strateegia, see on vahend," rõhutas Rudi.
Kui omanik ei näe firmal tulevikku, tasub tal aeg maha võtta. Nii nagu tegi August Kull Thulemaga. Ivo Nikkolo müüs oma firma Baltikale, Kuldar Leis Nordic Foodsi Põltsamaa Felixile.
Ei maksa karta, et niiviisi kaovad viimsedki Eesti soost ettevõtjad - enamik firma müünud ettevõtjaist on pannud püsti uued ärid. Häid näiteid leidub hulganisti: Jüri Käo oma kompanjonidega on müünud mitu firmat (sh raudtee) riigile tagasi ja asutanud uusi. Paljud ostavad firmasid tagasi - Standard, Amserv jt. Mõni ostab ettevõtteid üles, nt Oliver Kruuda. Või Tallinki Silja-ost. Tallinna Kaubamaja ja Balbiino aga laienevad jõuliselt väljapoole Eestit.
See on normaalne äri - igaüks talitab vastavalt olukorrale ja võimalustele. Oluline on tabada ära õige hetk.
Autor: ÄP