Uudised
27. veebruar 2007 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Minevik kujundab meile tuleviku

MMT (mobiilse müügimehe töökoht) on abiks ettevõttesisese logistika optimeerimisel.

Olid ajad, kus poes võis põrgata otsa müügimehele, kes, väsinud ilme näol, kritseldas juba väheke kortsu läinud paberile oma igapäeva tööd. Mõeldes seejuures, et tal on veel 15 kaupust ees.

Turule tuli GPRS-teenus mobiilioperaatoritelt, soodsamad ning suurema jõudlusega pihuarvutid tegid võimalikuks uue lahenduse - MMT - turule toomise.

Esialgu oli see teenus mõeldud vaid kiireks müügitellimuste edastamiseks mobiilsetelt müügimeestelt lattu - ning seda eesmärki täitis ta suurepäraselt ja täidab siiani.

Nüüdseks võimaldab teenus peale rutiinsete tellimuste edastamise ka tagastuste ning reklaamtellimuste edastamist, kliendi müügiajaloo jälgimist viie viimase tellimuse alusel, turuanalüüsi tegemist küsitluste alusel.

Samuti võimaldab teenuse kasutus analüüsida müügitöö tulemuslikkust visiidiraportite abil, jälgida reaalajas müügimeeste tööd ning vajadusel lähetada müügitellimused edasi nii oma firma majandustarkvarasse kui ka jaotuslogistikule, kes hoolitseb kauba komplekteerimise ja lähetamise eest.

Samas on juba praegu paigas teenuse uued arengusuunad, mis järgivad mobiilsete müügimeeste muutuvaid tööülesandeid olukorras, kus jaekaubandusettevõtted soovivad teha ise ostutellimusi.

EDS (elektroonne dokumendivahetuse süsteem) aitab optimeerida äripartneritevahelist logistikat. Tegu on peamise tellimuste ja saatelehtede edastamise vahendiga.

Toode tuli turule koos MMTga ning oli algselt suunatud firmadele, kes soovisid kiirendada nende vahel liikuva kaupa puudutava dokumendivahetuse käsitlemiskiirust.

Põhjuseks kaubad, mis ootasid kaupluste tagaruumides, sest olid veel majandustarkvaras arvele võtmata ning seetõttu ei saanud täita tühjana seisvaid poeriiuleid.

Samuti tundus mõttetu sama dokumendi mitmekordne sisestus, mis suurendab vigade tõenäosust. Nüüdseks on teenus peamine vahend tellimuste ja saatelehtede edastamiseks äripartnerite vahel: nii tellija kui ka tarnija saavad käsitleda dokumente otse oma majandustarkvaras.

Kui viimane seda ei võimalda, on võimalik teha kogu vajalik töötlus kõigi koostööpartnerite esitatud dokumentidele veebikeskkonnas. Dokumendid liiguvad kiiresti, veavabalt, turvaliselt ning kindlalt (tõendatult), mis tagab õige kauba jõudmise õigesse kohta ja õigel ajal. Teenus on samuti aluseks uutele e-faktooringu ning e-inkasso teenustele.

VMI (vendor managed inventory) ehk varude juhtimise süsteem sai alguse eelmise sajandi lõpus (Eestis 2001. aastal).

Ei saa öelda, et teenus oleks kohe saanud ülimalt populaarseks, kuid leidis sooja vastuvõtu suuremate ning tulevikule orienteeritud tegijate poolt. Teenuse kasutuselevõtmisel on kaks olulist osa ning juba ühe kasuks otsustamisel on tagatud suur võit.

Aluseks olevaks ideeks on pöörduda lõpptarbija poole, anda kõigile tarneahelas tegutsejatele infot tema soovide kohta, avaldada igapäevaseid poemüüke.

Sellise informatsiooni kättesaadavus tarneahelas vähendab olulisel määral kaskaadina kogunevat ostutellimuste ebatäpsust: mida kaugemale lõpptarbija ostust ning lähemale tootjale, seda suurem on vea protsent. Viiest protsendist alustades, jõutakse keskmiselt 20% suurema tellimuseni tootja käest.

VMI ehk varude juhtimise süsteem võib töötada mitmeti.

Kui klassikaliselt teeb tellimuse ostja, siis teise osana pööratakse klassikaline tellimisprotsess tagurpidi, kus ostja asemel teeb kauba juurdeviimise otsuse tarnija. Kuigi esialgu võib see tekitada tellijal ebakindluse, toob reaalsuses selline otsus kaasa tarneaukude ning laovarude vähenemise, suurema sortimendi võimaluse.

Tarnijale tähendab teenuse kasutuselevõtt täpsemat tootmise ja hanke planeerimist, toodete üldkulude vähenemist, müügikampaaniate järelanalüüsi võimalusi, kaubaringlemiskiiruse suurenemist.

Kõige tähtsamatena aga paremat koostööd, suuremat kasumit ning rahulolevamat lõpptarbijat.

Autor: Diana Friedrichs