Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Robert Antropov: Märksõnaks on kaks T-d
Millised eesmärgid Teile anti, kui sadamajuhi kohale asusite?
Algselt oli Paldiski Põhjasadam planeeritud naftasadamana.
Minu ülesanne oligi tuua linnasadamale kontseptsiooniline muutus, et põhirõhk läheks konteineritele, veokikaubale ning sõiduautodele ja teistele linnatingimustes sobivatele ja suuremat lisaväärtust andvatele kaupadele.
Kandideerite Reformierakonna nimekirjas Riigikokku. Mis saab sadamatööst, kui valitute sekka pääsete?
Juhul kui mind peaks Riigikogusse valitama, jätkan ilmselt tööd sadama nõukogus. Poliitikas olengi võtnud eesmärgiks transiidi arendamise küsimused ning sisejulgeolekuga seotud temaatika.
Tunnen ka tänuvõlga kodumaakonna Lääne-Virumaa ees, kuhu ma tahaksin ka panustada.
Üks võimalus selleks on tuua investeeringuid maakonda, mis on ka lähituleviku kavva võetud.
Ukraina ja transpordikoridor läbi Eesti: kui reaalne see idee on, või on tegu rubriigiga "Enne valimisi"?
Ukraina on kiiresti arenev tööstusriik, kelle kaubavood Euroopa suunal kasvavad pidevalt. Praegu liigub enamik kaupu Eesti konkurentriikide, näiteks Läti, kaudu.
Rootsi ja Soome liikuvate kaupade puhul on meil paremad kontaktid kui lõunanaabritel, meil peaks olema eelis, mitte vastupidi.
Kui lisada veel parem tööoskus, usaldusväärsus, siis ei näe ma põhjust, miks valdav osa Ukrainast Euroopasse tulevast kaubavoost Eesti kaudu ei peaks minema.
Eesti toetab Ukrainat tema arenguteel, nemad on huvitatud koostööst meiega. Selline teineteise mõistmine ning vennatunne on tekkinud. See on hea märk ka ärisuhete tugevdamiseks
Milles seisneb Eesti transiidi nõrkus? Leian, et väga palju asju on suhtlemises kinni. Pole osatud asju avalikkusele piisavalt hästi selgitada.
Põhiprobleemiks on ikka liigne keskendumine naftale ning Venemaale. Teised riigid on jäänud põhjendamatult tagaplaanile.
Teemadega, mida me praegu enda jaoks avastame, oleks pidanud tegelema juba kümmekond aastat tagasi (konteinerveod, sõiduautode transiit - toim).
Praegu hakkab alles Muuga sadam oma tegevust laiendama, Sillamäel on konteinervedudes omad plaanid.
Veel läheb meil hästi, majandus kasvab, aga kus me oleme 10-15 aasta pärast?
Ukraina on näiteks tööstusriik, Hiina panustab elektroonika- ja laiatarbekaupadesse. Me peaksime looma eeldused moodsa infrastruktuuri näol, et olla osa transpordikoridorist ning sellest kasu lõigata ja majanduskasvuga jätkuvalt uhkustada.
Praegu on transiidimahtude kasv Lääne-Ida suunal keskmiselt 10-20% aastas. Praegu ei suuda me isegi iga-aastase kasvuga kaasa minna. Põhivoogudest pole mõtet rääkidagi.
Olete nüüd sadama asju ligi aasta ajanud. Kui vabad on üldse ärimehed oma asju ajades ning millist osa mängib transiidiäris riikidevaheline poliitika?
Ilma poliitilise toetuse või poliitiliste otsusteta pole võimalik selles äris edukas olla.
Vaadake kas või Soomet. Mille pärast nad ei taha kuuluda NATOsse? Üks põhjus on kindlasti ka selles, et saaks Venemaaga paremini kauba- ja transiidiäri ajada. See on Soome jaoks väga tähtis. Tõsi on see, et kui üks riik paneb ärimeestele käe ette, siis pole midagi teha. Ärimeeste pingutustest ja headest omavahelistest suhetest pole vähimatki kasu, kui valitsuse ja poliitilisel tasemel üldiselt asjad ei suju.
Et võib kas või pea peal seista, midagi ei muutu?
Täpselt nii. Peame selgusele jõudma, kes me oleme tulevikus. Praegu üritame tegeleda konteinervedude ning sõiduautode transiidi edendamisega, kuid seda oleks tulnud teha kümme aastat tagasi. Tegeleme mineviku küsimustega, mis oleks pidanud praegu juba reaalselt tulu tooma. Oleme konkurentidele tublisti edumaad andnud.
Seetõttu peab omama häält poliitikas. Tahame või mitte, aga ainult kingabutiiki on võimalik ilma poliitikata rajada.
Kui mingisugust suurt ettevõtmist alustada, algab kõik ikkagi kohalikust omavalitsusest ning lõpeb ministeeriumi, valitsuse ja Riigikogu tasandiga. Seetõttu peab ka koostöö nendega olema tõhus.
Tallinna Sadam sõlmis hiljuti koostööleppe Hiina suuruselt teise sadamaga. Kuidas see mõjutab Paldiski Põhjasadama tegemisi?
Ükskõik, milline Eesti sadam sõlmib sarnase lepingu: kõigile tuleb see kasuks. Tegu on esimese pääsukesega. Kui Hiina kaubad hakkavad ükskord läbi Eesti minema, saavad sellest kasu kõik sadamad.
Mida rohkem on Eesti strateegiliste partneritega valitsuse, ministeeriumi ning erasektori vahel kontakte, seda parem.
Fakt on see, et käideldavate konteinerite hulk, mis sellesse lepingusse kirja pandi on kordi suurem kui Tallinna Sadamal praegu jaksu on. Nii et ka teistele sadamatele jääb sealt oma osa saada.
Teie parteikaaslane Andrus Ansip tahab pronksmehe Tõnismäelt ära viia. Venemaa on ähvardanud seepeale transiidikraanid kinni keerata. Venemaa suunal logistikaga tegelevad firmad on Logistika kuukirjale kurtnud, et pronkssõduri äraviimine võib tekitada neile ärilisi probleeme.
Pronkssõdur pronkssõduriks, need on poliitmängud, eriti enne valimisi. Oluline on saavutada kahe riigi vahel mingisugunegi suhete stabiilsus. Kui üksteist pidevalt tümitada, siis ei saa edaspidistest koostöö arengutest rääkida.
Pronkssõduri küsimustes tuleb leida tsiviliseeritud lahendus, nagu on seda tehtud Saksamaal, Poolas ja teistes ELi riikides.
Selle asemel, et Venemaad tümitada võiks teda hoopis lüpsta, nagu soomlased teevad.
Milline on mõlemat poolt rahuldav tulemus?
Mälestusmärk või -kivi maailmasõjas langenutele, kus pole ei Aljošat ega ka mingeid sõja sümboleid
Pressiteenistuse kaudu on Severstaltrans üldsusele teada andnud, et ei osale Paldiski Põhjasadama konteinerite transiidiprojektis. Mida see teie jaoks tähendab?
Ei näe põhjust seda kommenteerida. See väide ei tähenda meie projektile midagi olulist.
Mida tähendab pikemas perspektiivis Severstaltransiga seotud ettevõtte Trendgate soov koondada enda kätte kogu Eestit läbiv naftatransiit?
Paldiski Põhjasadamale otseselt ei tähenda see uudis midagi. Kuid üldises plaanis toob monopol nafta transiidis kaasa samu majandusriske mis nafta kui kaubaliigi ja Venemaa kui riigi monopol Eesti transiidis tervikuna.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar on varem öelnud, et Eesti vajab tuntud operaatorit. Kes see olla võiks?
Nimeliselt on kindlasti midagi välja tuua keeruline ja spekulatiivne. Üks asi on meelitada maailmas tuntud operaator Eesti raudteel ja sadama(te)sse tegutsema. Miks aga anda kasum kellelegi teistele, kui riik ja/või kohalikud ettevõtted võiksid sellest hoopis suuremat kasu saada?
Pigem tuleks ise luua operaator ning osalus müüa siis mingisugusele tuntud tegijale. Sellest võidaks riik kõige rohkem. Siis kerkib üles investeeringuteks vajamineva raha küsimus, mida saaks lahendada näiteks ka ELi fondide kaudu.
Olete varem maininud, et ihkate IKEA toodangut sadama kaudu transportida. Kui reaalne see on ning millised on lootused seoses IKEAga?
Esimene etapp on endale võita väike osa IKEA kaubavoost Hiinast Rootsi.
Teise etapina loodame, et IKEA rajab Paldiskisse Euroopa jaotuskeskuse. Hiljem võiks ta siia ehitada ka kaubamaja (IKEA on varem teatanud, et Baltimaadesse kaubamaja ei tule- toim).