Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kombijaam kütab ruume ja toodab elektrit

    Elektri ja soojuse koostootmisjaamad ehk kombijaamade energeetiline kasutegur on väga kõrge, ulatudes 90-92 protsendini, mis tähendab, et kogu sellise jaama käitamiseks kasutatav kütus põletatakse suure kasuteguriga.
    Kombijaama tööpõhimõte seisneb selles, et sisepõlemismootori küljes on elektrit tootev generaator. Kütusena kasutatakse harilikult gaasi.
    Eralduv soojus suunatakse soojusvahetite kaudu ruumide kütteks. Suuremate jaamade puhul võib mootorit asendada ka näiteks katlaga ühendatud turbiin.
    Kombijaamade soetamist pärsib ühest küljest nende suhteliselt soolane soetamismaksumus. Rusikareegel ütleb, et 1 MW suuruse võimsusega jaama hind ulatub 15 miljoni kroonini, 100 kW jaama maksumus algab 1,5 miljonist kroonist. Hind sõltub peamiselt jaama komplekteeritusest.
    Teine põhjus peitub asjaolus, et praegu ostab Eesti Energia oma põhivõrku elektrit hinnaga 21 senti/kWh, mis ei kata väikeste elektritootjate kulusid, kui nad oma vajadustest ülejäänud elektrit sooviksid ühtsesse energiasüsteemi müüa.
    Eestis Saksamaal Deutzi firmas toodetud elektri ja soojuse koostootmisjaamasid müüva ASi Masiner AG juhataja Aarne Schulbach kinnitab, et kombijaam tasub ennast siis ära, kui ettevõttel on jaamale anda püsivalt stabiilset baaskoormust.
    "Kui selline jaam töötab vaid kaheksa tundi ööpäevas, siis venib tasuvusaeg üle kümne aasta ja siis pole selle soetamine loomulikult otstarbekas," nendib Schulbach. "Kui arvestame, et aastas on 8000 töötundi, siis viie-kuue aasta pikkuse tasuvusaja saavutamiseks peaks kombijaam olema töös vähemalt 6000-7000 tundi."
    Schulbach märgib, et kui baaskoormus on optimaalne ja toodetav elekter ning soojus kulub ära oma ettevõtte tarbeks, siis tuleb energia firmale tsentraalsest süsteemist ostmisest odavamalt kätte, sest maagaasiga käitatavas kombijaamas toodetud elektri omahind jääb vahemikku 50-70 senti/kWh.
    Tartumaal maitsetaimede ja kurkide kasvatamisega tegelev AS Grüne Fee on üks suuremaid elektritarbijaid Lõuna-Eestis. Tänu neljale ühemegavatisele gaasigeneraatorile toodab ettevõte 2/3 vajaminevast elektrist ise, kombijaam kütab ka kasvuhooneid.
    ASi Grüne Fee juhataja Raivo Külasepa sõnul alustati kombijaama paigaldamist 1997. aastal ja toonaste maagaasi hindadega saavutati investeeringu arvestuslik tasuvus viie aastaga.
    "Võiksime praegu ka rohkem elektrit toota, aga sel juhul poleks sooja enam kusagile panna," nendib Külasepp.
    Kõige lihtsam kombijaam koosneb sisepõlemismootorist, mille võll on ajamiks elektrienergiat tootvale generaatorile.
    Suitsugaaside jahutusel, mootori jahutusel ja õli jahutusel saadav soojusenergia kasutatakse küttesüsteemis. Ajamiks kasutatakse ka turbiine, mida toodetakse võimsustel alates 40 kW ja suuremad.
    Peab arvestama, et vaid pideva protsessiga tootmine vajab 24 tundi ööpäevas soojust. Kui ettevõte ei vaja kogu toodetavat soojust, küll aga on tarvis külmutusseadmeid, siis on põhimõtteliselt võimalik soojuse asemel ka külma toota. See aga eeldab lisaseadmete paigaldamist.
    Elektrit ja soojust eraldi tootes läheb üle 50% kütuses sisalduvast energiast kaduma ja seetõttu on nii elektri- kui ka soojatootjad sunnitud oma klientidele energiat müüma suhteliselt kõrgete hindadega.
    Üks oluline tingimus koostootmisjaama kasulikkuse saavutamisel on selle aastane töötundide arv ja toodetud elektrienergia maksimaalne kasutamine - ettevõtte enda vajadusteks + müük.
    Raske on meie kokkuhoidu tänu kombijaamale puhtalt rahasse ümber arvestada, sest siin on veel üks vahendaja - Energiaturu Inspektsioon nimelt, kes jagab saadava kasu n-ö tarbijate ja meie vahel ära.
    Sillamäe SEJ tarbijatel on praegu energia hinnad odavamad kui mujal suurtarbijatel.
    Elektrit Eesti Energia võrku tagasi müüa ei olnud siiani otstarbekas madala hinna tõttu.
    Hind, mida siiani on pakutud, ei olnud meile atraktiivne, et elektrit rohkem toota ja ülejääk üldisesse võrku müüa. Oma võrgus elektrit kasutades võidame võrgu ülekandetasude ja võimsusetasu pealt. Lisaks veel koostootmise efekt, sest me müüme ka soojust.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Suure seitsmikuga on ühinemas uus tegija
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Hollandi firma plaanib Pärnusse miljarditehast Riisalo: kui saame neid kuidagi aidata, siis teeme seda
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.