Siseinfotehingud Wall Streetil teevad muret

Kokku riisusid 14 süüdistatavat, kelle seas on lisaks eraisikutele ka kolm riskifondi ja päevakauplemisfirma, SECi andmetel vähemalt 15 miljonit dollarit (180 miljonit krooni), kirjutas Äripäev.

Väidetavalt oli käigus kaks skeemi, millest ühes kasutati UBS Securities LLC (Šveitsi panga UBS investeerimisfirma) ja teises Morgan Stanley siseinfot. UBSis andis infot analüütik, kelle esialgseks motivatsiooniks oli samuti skeemis osalenud sõbrale võla tasumine. Morgan Stanleys aga oli vihjeallikaks advokaat, kelle ametiks investeerimispangas oli kontrollida, et töötajad väärtpaberituru reegleid järgiksid. Osalised kasutasid odavaid äravisatavaid mobiiltelefone ning kodeeritud tekstisõnumeid ja toimetasid üksteisele sularaha paberkottides.

"See juhtum näitab, kui lihtsalt võib saada turgu mõjutavat informatsiooni ja selle põhjal kaubelda, enne kui see avalikuks saab," kirjutas reedene Wall Street Journal.

Kuid SECi õiguskaitseosakonna juht Linda Chatman Thomsen ütles pressiteates, et see juhtum peaks saatma sõnumi kõigile, kes arvavad, et ebaseaduslikud siseinfotehingud on kiire ja lihtne viis rikastuda. "Ükskõik kui taibukas sa ei oleks, ükskõik kuidas sa ka ei püüaks vahelejäämist vältida, kahetsed, et meid alahindasid," ütles Thomsen.

Nagu seegi juhtum näitab, on hakanud suurenema just nende börsikuritegude arv, mille sooritavad maaklerid ja investeerimisnõustajad.

Kui 1980ndate keskpaigas oli siseinfotehingute taga suuresti liitumiste ja ülevõtmiste buum, siis 1980ndate lõpul ja 1990ndate majanduslanguse ajal aga nn halvad uudised, kus teadjamad püüdsid aktsiatest vabaneda. Uue aja märksõnadeks on Linda Chatman Thomseni sõnul aga globaliseerumine, tehnoloogiabuum ja taaselavnenud liitumised. Omaette peavalu teevad selles protsessis riskifondid. Mullu oli riskifondide või nende juhtidega seotud viis siseinfo juhtumit.

Uurimisorganid kasutavad uusimat tarkvara ja keerulisi algoritme, et saada jälile ebatavalisele kauplemistegevusele. Vihjeid tuleb ka ajakirjandusest ja avalikkuselt.

Ülevaadet on kahtlastest tehingutest lihtne saada, sest neist jääb märk maha. Hoopis raskem on kohtus vettpidavalt tõestada, et kindla isiku käsutuses oli mitteavalikku infot ning ta tegi seda infot kasutades ebaseaduslikke tehinguid. "Harva leiab "suitseva püssi": peaaegu kõik insider-tehingud sõltuvad kaudsetest tõenditest," tunnistas Thomsen.

Nende kaudsete tõendite otsingul loevad SECi uurijad muuhulgas kahtlusaluste e-posti, kiirsuhtlusvestlusi võrgus ja otsivad IP-aadresside elektroonilisi jälgi.