Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Sind surmani…
Nii nagu iga teinegi seade saab kord ka kodumasina iga otsa.
Milline on kodumasina tegelik potentsiaal, selgub tihtipeale alles aastate jooksul, nii-öelda töö käigus.
Tänapäeval pakutav garantii, kaks või koguni seitse aastat, hõlmab masina elueast perioodi, mil peaksid säilima selle tootmisjärgsed näitajad. See on siis aeg, mille jooksul võtab tehas endale riski hakata kasutatavat tehnikat oma kulu ja kirjadega remontima. Edasi jääb tolmuimeja, pesumasin või teler omaniku ülal pidada.
Endal on olnud kogemus puutuda kokku pesumasinaga, mis üheksa kuud pärast ostu tsentrifuugimise käigus oma ülekandemehhanismi laiali lammutas. Järgmise sammuna olnuks loogiline kutsuda kohale mehhaanik garantiiremondifirmast.
Ei tea miks, aga äkitselt sigines minus kahtlus kogu sellise ettevõtmise mõttekuses. Liiatigi olin varsemast ajast kuulnud lugusid algavast nõiaringist, kus mehaanik marsib välisjalanõudega tuppa, uus element näpus ja paneb selle vihase nohinaga paika. Kuna tõenäoliselt on paigaldatav sõlm varemalt remonditud, puruneb see mõne aja pärast ikkagi. Lahendusena tuleb veel järelejäänud garantiiaja jooksul tellida mehhaanik uuesti järgmise sõlmega. Aga kui garantiiaeg on lõppenud? Siis tuleb lõpuks sõlm ise osta ja lasta see paigaldada või hoopis viia pesumasin remonti, kus, kes teab kui uus detail pannakse…
Seega kruvisin ise pesumasinal tagakaane maha, eemaldasin mootori ja läksin sellega garantiiremondifirmasse uut detaili ostma. Kui asjamehed tuvastasid, et olin garantii ise katkestanud, selgitati mulle pahameelega minu teo rumalust.
Laskmata end sellest häirida, ostsin uue purunenud siduri, viisin selle autoremondiluksepa juurde, kes selle võllile kinnitas. Kodus monteerisin masina uuesti kokku. Nüüd, kaheksa aastat hiljem imestan, et masin peseb pesu ikka nii, justkui oleks alles tehasest tulnud…
Samas ei pea sellist äärmuslikku juhtumit pidama normiks. Küll aga tasub aegajalt ja võimaluste piires tunda huvi kodumasina seisukorra vastu.
Näiteks 1921. aastal ühte eesti perekonda ostetud rootsi tolmuimeja, mis teenis omanikke kuni okupatsioonini, käis nendega lõpuks ära ka Siberis. Veel nüüdki on 86aastane - tõenäoliselt Eesti vanim - tolmuimeja endises töökorras.