Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Suitsupahest loobumine algab mõtlemisest
Eestis sureb suitsetamise tõttu umbes 2000 inimest aastas. Suits on peaaegu iga viienda surma põhjuseks. Ligi 60% suitsetajatest soovib lakkamatult vabaneda tubakaorjusest, täielikult suudavad seda väga vähesed.
Pahet on piirama hakanud ka seadusandlus. Eestis jõustub tubakasõltlaste elu keerulisemaks tegev söögikohtades suitsetamise keeld alates 5. juunist.
Uurisin nelja meesterahva käest, kuidas, milliste vahenditega ja mitmendal korral on nemad suutnud suitsetamisest loobuda.
Esimene loobumiskatse pahest vabanemiseks on kujunenud nii mõnelegi väga lühiajaliseks, kuid suur tahtejõud, erinevad plaastrid, nätsud ja ravimeetodid on peale enesekindlat ja teadlikku suhtumist aidanud uuesti proovida suitsukuradiga võidelda.
Priit Allikas ei kasutanud suitsust loobumiseks mingeid vahendeid. Enesekindel otsus aitas pahest üle saada.
"Lihtsalt lootsin enda tahtejõule. Praegu tundub, et tegin õige otsuse, kuna olen ilma suitsuta olnud juba kaks kuud ja seda ilma mingite abivahenditeta," arvab Allikas.
Priit on proovinud varem küll suitsetamisvastast nätsu, ent tema sõnul oli selle maitse nii ebameeldiv, et paar tundi oli tal süda suisa paha.
"Sel hetkel otsustasingi, et kui peaksin kunagi suitsetamisest loobuma, teen seda ilma abivahenditeta, omal jõul. Suitsetamisest loobusin päeval pärast sünnipäeva ja seda plaanisin ette umbes kaks nädalat," selgitab noormees kindlat eesmärki pahest lahti saada.
"Viimase kahe aasta jooksul olen üritanud suitsetamist maha jätta kolm korda. Esimesed kaks korda suutsin loobuda ainult nädalaks, siis hakkasin jälle vaikselt tõmbama. Praegu siis on kolmas kord," tunnistab Priit. "Loodan, et see kord jääb ka viimaseks."
Priit tõdeb, et seni pole suitsust loobumisega mingeid ebameeldivaid kaasnähte tekkinud, kui siis ainult ärritus, mida aeg-ajalt ette tuleb.
"Suitsetamise ajal piinasid mind pidevalt maovalud, mis tegelikult oligi peamine põhjus, miks ma suitsetamisest loobusin," räägib Priit. "Pärast mahajätmist sain aru, et suits oli mu kõrvetiste peamine tekitaja."
Nõelravi võtab suitsuisu kiiresti
Villem Freiman loobumiseks apteegis müüdavaid vahendeid kasutanud pole. Edu on toonud nõelravi.
"Spetsialist, kes nõelravi tunneb, paigaldas kõrva kolm imepisikest nõela. See ei olnud valusam kui sääsehammustus." Nõelad, mida kasutatakse, on Villem Freimanni sõnul imepisikesed.
"Teoorias on vaja kahte nõela, kolmandat kasutatakse selleks, et ei tekiks liigset söögiisu, mis teadupärast suitsetajatel võib tekkida," kirjeldab Freiman. "Protsess ise võtab ligikaudu kaks-kolm minutit, vähem kui trepist üles kõndimine, et arsti juurde kohale jõuda."
Harjumus on see, mille vastu on suitsetajal kõige raskem võidelda, selgitab ta.
"Harjumuse vastu nõel ei aita. Vahepeal tuli see halb komme tagasi. Tegin meelelahutusüritustel paar suitsu, pärast seda tekkis jälle harjumus," meenutab Freiman. "Suitsetamisega on nagu alkoholismigagi. Ei ole nii, et võtad peol klaasikese šampanjat ja kõik. Kui korra juba mõnel meelelahutusüritusel suitsu proovid, tekib järgmisel päeval tahtmine suits ette panna."
Pärast teist käiku nõelravis sai suitsupahe maha jäetud.
Loobumine kinni peas ja hinges
Pika suitsust loobumise karjääri jooksul on Marko Liibak saanud mitmel korral abi tubakavastastest vahenditest.
"Mõte suitsetamisest priiks saada on mind kummitanud juba ajast, mil teismelisena igapäevaselt suitsetama hakkasin," tunnistab Liibak. "Tahan sigaretipahest pääseda nii raha kui ka tervise pärast. Küünilisel kombel olen eluaegne astmaatik, aga sigarette läheb vähemalt kaks pakki päevas."
Marko on jõudnud loobumise mõtetest ka tegudeni, senini aga oluliste tulemusteta, nagu ta väidab.
"Mu rekord ilma sigaretita on kaks ja pool kuud. Selle saavutasin mõned aastad tagasi plaastrite abil. Väga hea oli olla," kirjeldab Liibak. "Suitsunälg kimbutas hooti ja üsna nõrgalt. Hiljem, kui plaaster kehalt kadus, läks olemine närvilisemaks. Hing oli kriimuline pidevast suitsunäljast, televiisorist nähtud suitsetav tundmatu tundus eluaegse semuna. Ometi panin ühel päeval lihtsalt sigareti suhu ja suitsetasin nagu varem."
Oma pika suitsustloobumise karjääri jooksul on Liibak jõudnud järeldusele, et abivahendid on toeks, kuid alustada tuleb mõtlemisest.
Suitsetamine - õudsaim sõltuvus
Martin Kaares on suitsupahega võidelnud mitmel korral. Näts ja plaaster oodatud tulemusi pole andnud, pigem tekitanud vastikust.
"Alguskordadel alustasin nikotiininätsudega, kuid peatselt avastasin, et need ajavad pigem suitsetama kui pärsivad seda," lausub Kaares. "Nätsud olid väga paha maitsega ja ajasid iiveldama, nende põli polnud pikk. Kõige paremini aitas suitsetamise plusside ja miinuste üleskirjutamine ja avastus, et suitsetamise halvad küljed kaaluvad suuresti positiivsed küljed üles."
Kaarese sõnul on võrreldes kuue aasta taguste loobumistega, mis kestsid paarist nädalast kuuni, asi paranenud, nüüd suudab ta suitsuta olla juba aasta.
"Kuid just siis tuleb vahele jälle üks sigarett, millest kõik uuesti alguse saab. Pärast paari kuud suitsetamist kaob see hobi siiski jälle halbade asjade prügikasti," möönab Kaares. "Iga korraga hakkab asi rohkem vastu käima. Suitsetamine on tegelikult üks õudsemaid sõltuvusi maailmas. Olen tõesti kurb, et esimese suitsu tegemise ajal polnud kedagi, kes oleks öelnud, et ära tee seda esimest, sa ei tea, kui raske on sellest ühel päeval lahti saada. Aga parem hilja kui mitte kunagi: ei tohi kaotada usku endasse."