Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti konverentsilembus eristub muust Euroopast

    Eesti on Euroopa mastaabis kindlasti erakordselt konverentsilembeline maa. Näiteks turunduse valdkonnas toimub meil iga aasta kaks suurt, ligi 400-500 osalejaga konverentsi, mis meie rahvaarvu arvestades on väga tubli tulemus.
    Tuginedes oma kogemusele nii korraldajana kui ka osalejana ja võrreldes Eestit nii Euroopa, USA kui ka Hiinaga, võib julgelt väita, et Eesti konverentsikorralduse tase on maailmatasemel. Võime oma kogemusi julgelt eksportida. Alljärgnevalt mõned tähelepanekud erinevatest maadest, kus oleme konverentse korraldanud.
    Ukrainas kontrollivad konverentsile sissepääsu turvamehed. Kui maksnud pole, siis sisse ei saa. Mingi jutt, et küll me varsti raha üle kanname, ei aita.
    Samas on üsna tavaline, et konverentsi pääse lunastatakse sularahas kohapeal. Ja loomulikult ei maksta seal mitte grivnades, vaid "baksides".
    Ärikonverentside ametlik keel Ukrainas on vene keel. Inglise keelt mõistavad ka turundusinimestest umbes pooled. Samas konverentsi reklaamid tuleb keeleseadusele tuginedes teha ukraina keeles.
    Kiievis on probleemiks ka sobivate konverentsihotellide leidmine. Esimene rahvusvahelisse ketti kuuluv hotell Radisson avati alles möödunud aastal ja on ligi kaks korda kallim kui näiteks Helsingi või Tallinna analoog.
    Soome on senistest Euroopa vallutustest osutunud ehk raskeimaks pähkliks. Peamine erinevus nn uue Euroopa ja Soome vahel on planeerimisprotsessi pikkus. Kui uues Euroopas on tavaline, et konverents kuulutatakse välja kaks kuud enne toimumist, siis Soomes planeerivad osalejad oma kalendrit ette vähemalt kuus kuud.
    Horvaatia turundusinimesed üllatasid väga hea inglise keele oskusega. Kuigi olime konverentsile korraldanud ka sünkroontõlke, ei kasutanud seda mitte ükski ligi 170 osalejast!
    Läti konverentsikülalised on võrreldes Eesti omadega tunduvalt asjalikumad ja töisemad. Kui Eestis väärtustatakse kõrgelt ka konverentside sotsiaalset poolt ja mõned ilmselt peo pärast konverentsil käivadki, siis lätlased tulevad kohale väga spetsiifilise sooviga saada vastust mingile kindlale küsimusele.
    Paljud on nii hõivatud, et tulevad kohale kuulama vaid ühte neid huvitavat ettekannet. Riias on mõttetu pakkuda pärast konverentsi kokteile või suupisteid - kõik kiirustavad tööle tagasi!
    Ei Lätis ega Leedus ei väärtustata eriti kohalikke esinejaid - need ei rääkivat midagi uut. Magnetiks on ikka välisesinejad. Samuti soovivad lätlased-leedulased kindlasti konverentsilt kaasa saada ka absoluutselt kõikide ettekannete slaide.
    Kokkuvõttes võib siiski väita, et vaatamata väikestele kultuuridevahelistele erinevustele on inimesed üldjoontes ikkagi sarnased. Edu saavutad siis, kui keskendud kultuuridevahelistele sarnasustele, mitte erinevustele.
  • Hetkel kuum
Tarmo Virki: õpetajad, palun streikige varsti jälle
Kui talvel õpetajad streikima asusid, siis loodi hetkeks suurepärane võimalus praegust haridussüsteemi lammutama asuda. Sest olgem ausad, selleks on viimane aeg, kirjutab ettevõtja ja Äripäeva iduettevõtete teemaveebi FoundME.io juht Tarmo Virki.
Kui talvel õpetajad streikima asusid, siis loodi hetkeks suurepärane võimalus praegust haridussüsteemi lammutama asuda. Sest olgem ausad, selleks on viimane aeg, kirjutab ettevõtja ja Äripäeva iduettevõtete teemaveebi FoundME.io juht Tarmo Virki.
USA riigivõlakirjade tootlus tõusis viie kuu kõrgeimale tasemele
USA kümneaastaste riigivõlakirjade tootlus tõusis teisipäeval viie kuu rekordtasemele, kuna turud hindasid ümber võimalusi, kui kiiresti võib Föderaalreserv sel aastal intressimäärasid langetada, kui võtta arvesse maailmamajanduse tugevnemise märke.
USA kümneaastaste riigivõlakirjade tootlus tõusis teisipäeval viie kuu rekordtasemele, kuna turud hindasid ümber võimalusi, kui kiiresti võib Föderaalreserv sel aastal intressimäärasid langetada, kui võtta arvesse maailmamajanduse tugevnemise märke.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Finora Pank värbas Tallinna Sadama tippjuhi
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
FT: Venemaal miljardeid teeniv Austria pank reklaamis laienemisplaane
Raiffeisen Bank International, mis teenib poole grupi kasumist Venemaal ja Valgevenes, reklaamis end Venemaal suurte kasvuplaanidega.
Raiffeisen Bank International, mis teenib poole grupi kasumist Venemaal ja Valgevenes, reklaamis end Venemaal suurte kasvuplaanidega.
Raadiohommikus: 5MIINUSE börsirämmarist ja kinnisvarast nii meil kui Hispaanias Uus võimalus: jäta küsimusi hommikuprogrammi külalistele
Teisipäevane hommikuprogramm võtab fookusesse Äripäeva lugejate ja kuulajate kaks meelisteemat – investeerimise ja kinnisvara.
Teisipäevane hommikuprogramm võtab fookusesse Äripäeva lugejate ja kuulajate kaks meelisteemat – investeerimise ja kinnisvara.