Homsest on seadus leebem

Selle aasta 15. märtsil jõustuvad karistusseadustiku (KarS) muudatused, millega tunnistatakse mh kehtetuks nii KarS N 289 (ametiseisundi kuritarvitamise teokoosseis) kui ka KarS N 290 (ametialase lohakuse teokoosseis). Teokoosseisude tühistamine tähendab, et alates 15. märtsist 2007 ei loeta ametiseisundi kuritarvitamist ega ametialast lohakust kuriteoks ning nimetatud tegude toimepanemise eest ei saa enam süüdi mõista ega karistada.

Ametiseisundi kuritarvitamise teokoosseisu kehtetuks tunnistamine ei tähenda siiski, et seadusandja oleks otsustanud lugeda mittekaristatavaks olukorra, kus ametiisik (riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuses, avalik-õiguslikus või eraõiguslikus isikus, sh äriühingus) teadlikult kuritarvitab oma pädevust, põhjustades oma töö- või teenistusandjale kahju.

Muudatuste eesmärk on piirata ametiisikute karistusõiguslik vastutus oma pädevuse ärakasutamise eest juhtumitele, kus ametiisik on teoga tekitanud oma töö- või teenistusandjale suure varalise kahju. Selleks loetakse KarS mõttes varalist kahju, mille suurus ületab sajakordselt kehtivat palga alammäära ühes kuus, s.o 2007. a 300 000 krooni. Samas, mittevaralise kahju tekitamist (nt töö- või teenistusandja maine alandamist) ametiisiku poolt ei loeta enam kuriteoks. Seetõttu asendab KarS paragrahvis 289 sätestatud teokoosseisu uus, muudatustega KarS N 2712 sätestatud teokoosseis pealkirjaga "Usalduse kuritarvitamine", mis näeb ette vastutuse üksnes suure varalise kahju tekitamise eest.

Põhjus, miks ametiseisundi kuritarvitamist enam kuriteoks ei loeta, seisneb Eesti õiguskirjanduses korduvalt viidatud asjaolus, et kirjeldatud karistatav tegu oli sõnastatud liiga laialt ja ebamääraselt. Seega ei olnud ametiisikule selge, millist õiguspärast käitumist temalt oodatakse ning millise tegevuse puhul võidakse teda karistada. Probleem seonduski peamiselt mittevaralise kahju tekitamisega, mille sisu oli sageli väga raske, et mitte öelda võimatu, kindlaks määrata. Ka eelnõu autorid on seaduse eelnõu seletuskirjas viidanud, et KarS N 289 praegune ebamäärane sõnastus on ilmselt vastuolus põhiseaduses ja Euroopa inimõiguste konventsioonis sätestatud õigusselguse põhimõttega.

Kuivõrd KarS N 5 lõike 2 kohaselt on seadusel, mis välistab teo karistatavuse või kergendab karistust, tagasiulatuv jõud, siis - eeldusel, et ametiseisundi kuritarvitamisega ei tekitatud suurt varalist kahju - tuleb süüteokoosseisu puudumisel kriminaalmenetlus lõpetada ka nende ametiseisundi kuritarvitamiste suhtes, mis on hetkel menetlustes. KarS muudatused ei kergenda siiski nende isikute olukorda, kelle suhtes on tehtud jõustunud kohtuotsus ametiseisundi kuritarvitamises. Seaduse muutmisega ei saa muuta jõustunud kohtuotsust.

Ametialase lohakuse teokoosseis (KarS N 290) tunnistatakse kehtetuks ebapropotsionaalsuse põhjusel. Kui ametiisik rikub oma kohustusi ettevaatamatusest, on kohane tema karistamine eeskätt distsiplinaarkorras, nt juhatuse liikme tagasikutsumisega, mitte kriminaalkorras. Karistusõigus on üldiselt viimane abinõu olukorra lahendamiseks ning vähemtähtsate rikkumiste puhul on otstarbekas kohaldada teisi vahendeid, sh kahju hüvitamist.

Mingi teo dekriminaliseerimine ei võta kahju kannatanud isikult õigust nõuda kuriteoks mitteoleva teoga tekitatud kahju hüvitamist, kui see tegu on teiste õigusaktide (äriseadustik, võlaõigus-, riigivaraseadus) kohaselt õigusvastane.

Autor: Toomas Pikamäe