Vundamendi määrab pinnas

"Absoluuti määrata ei saa," iseloomustab lintvundamentide ja plaatvundamentide eelistamist Tallinna Tehnikaülikooli ehituskonstruktsioonide õppetooli dotsent Valdo Jaaniso.

Majale vundamenti tehes peab tutvuma pinnasega, kuhu soovitakse ehitada. Kui Soomes nimetatakse moreeniks liiva ja kruusa, siis Eestis on selleks tema kinnitusel savikas pinnas, mis aga on väga külmakerkeline. "Kui pinnasevesi on ikka liiga maapinna lähedal, siis mina plaatvundamenti ei teeks," jääb Jaaniso savikal pinnasel paikneva vundamendi suhtes skeptiliseks.

Lintvundament on küll töömahukam, kuid odavam. Lintvundamendi puuduseks on töömahukad kaevetööd. Plokkidest lintvundament päästab samas raske tõstetehnika kasutamisest.

Teisalt sobib lintvundament pea kõigi suuremate ja raskemate hoonete kandmiseks. Keldri puhul on lintvundament ainumõeldav. Selle ehitamisel saab peale käsitsi tehtud valuvormidega valatud taldmiku ülejäänud vundamendimüüri laduda müüritisena.

"Lintvundamendi saab erinevalt plaatvundamendist viia allapoole külmumissügavust," selgitab Jaaniso lintvundamendi suuremat külmakindust. Kui plaatvundament on piisavalt jäik, siis ei tohiks tema sõnul miskit hullu juhtuda, vaid maja kerkib tervikuna mõned sentimeetrid. Külmakerkeid aitab vältida hoolikas plaatvundamendi soojustus.

Erinevalt plaatvundamendist mõraneb külmumispiirist madalama lintvundamendiga maja kergesti. Selle vältimiseks eeldab madal lintvundament omakorda eeskujulikku soojustust.

Üldjoontes on Jaaniso tõdemusel Eestis erinevalt Soomest väikehoonete vundamendid läbi uurimata. "Suurim oht vundamentidele on ikkagi vee mõju," arutleb Jaaniso vundamentide olukorra üle.

Kui lintvundament võidab aluspinnase osas juba sügavuse abil - on ju sügavamad kihid tihedamad -, siis plaatvundament eeldab korralikku aluspinnast ja killustikupatja. Ebaühtlase aluspinnase eemaldamise järel võib Jaaniso sõnul plaatvundamendi rajada edukalt niiskele mittesavikale pinnasele.

Vanadel küünidel eemaldati ju samuti lahtine mullakiht ja betoon valati otse kindlamale pinnasele, meenutab Jaaniso. "Põhja-Eesti lubjakivi peale võib plaatvundamendi otse teha. Seal pole vajadust hakata lintvundamenti kivi sisse uuristama," leiab ta.

Lintvundamendi aluspinnasetööd sõltuvad sügavusest, pinnase püsivusest, pinnasevee kõrgusest.

Olenevalt pinnase niiskusest tuleb kasutada ühte või kahte 30-40 sentimeetri paksust killustiku aluspatja.

Kui veenivoo pinnases on ikka väga kõrge, tuleks eelistada plaatvundamenti, mis on küll kallim, kuid püsivam.

Üldiselt domineerib eramute juures lintvundament, mis on oluliselt odavam. Praktikas tehakse lintvundamendi taldmik raudbetoonist, vundamendimüür fiboplokkidest. Plaatvundament eeldab kallimaid materjale. Juba ainuüksi valuvormid on siin erilised.

Probleem üldse on hoopis drenaaži tegemata jätmine.

Minu eramul valmis lintvundament. Kui palju see otseselt maksma läks, ma ei tea, sest tasusin terve maja eest korraga.

Vundamendi müür tehti fiboplokkidest, sisse valati raudbetoonist põrandapaneel koos vesiküttega. Vundamenditööd vältasid paar päeva, see järel kuivas see kaks nädalat.