Esimese eestlasena laskus süstaga
pühapäeval 8m kõrguselt Jägala joast Reimann Retkede veematkade instruktor
Andres Kaju. Süstadega jugadest laskumine on mägijõgedel järjest enam
populaarsust võitev ekstreemne harrastus.
Paeplatoolt laskuv Jägala juga on nii mõneski mõttes ohtlikum kui mägijõed, kuna paeplatoo järsust astangust laskuv veesammas hajub laiali ja on palju õhem kui mägijõgedel, teatas Reimann Retked. Süst kukub praktiliselt seisvasse vette ja see on palju valusam kui suure veesambaga mägijõgedel, kus üldjuhul ka joa all jätkub liikuv vesi.
Norra mägijõgedel kogemusi omandanud Andres Kaju enda sõnul oli laskumisele eelnev öö unetu ja süda puperdas aga vaim oli valmis: "Peale laskumist olid terve päeva kõrvad lukus". Tegemist on ohtliku tegevusega, kus selgroovigastused on sagedased. Süstaga laskumisel on oluline, et süst läheks vette peaaegu vertikaalselt, sest horisontaalses positsioonis süstas istuva adrenaliiniotsija selgroog sellele vastu ei pea. Seda võib mingil määral võrrelda peaka asemel kõhuka hüppamisega, aga on kordi tugevam. Jägala joast on alla laskunud mitmel korral läti süstasõitjad, aga ükski eestlane seda siiani teha ei ole söandanud.