Kõuts: minu lõunad ei mõjuta ?relvahankeid

Kaitseväe eksjuhi jaoks pole ühisel jahilkäigul relvatöösturitega ja samadelt töösturitelt õhutõrjesüsteemi ostmisel mingit seost, sest hanke sõlmija on kaitseministeerium.

Kuninglik jahiseltsing loodi kuningas Karl XII Laiusel viibimise 300. aastapäevaks. Toona moodustasid Rootsi vägedest kümme protsenti eestlased, nii et iseenesest oli see ju ka meie lahing. Et neid ajaloolisi sündmusi maakonnas propageerida, lõimegi jahiseltsingu. Esimene kuninglik jaht toimus 2001. aastal.

Rootsi, Poola ja Läti suursaadikud, kohalik maavanem ja loomulikult mina kui kaitseväe juhataja. Alati on kutsutud ka teised Põhjala kaitsevägede juhatajad, eriti Rootsi oma, kes küll seni on osaleda saanud vaid ühel Laiuse jahil. Loomulikult on kutsutute hulgas ka palju teisi inimesi. Rootsi nimekirja paneb kokku Rootsi suursaatkond. Meie aktsepteerime nende koostatud nimekirja a priori.

Kui jahil osalenud kaitsetööstuse esindajatest rääkida, siis nemad sai kutsutud kui 2005. aastal Laiusele Rootsi sõdurite auks mälestusmärgi rajamise toetajad.

Küsimus on selles, et kui näiteks Rootsi kaitseväe juhataja viibib jahil eraisikuna, sest seltsing on ta kutsunud, siis miks peaks see ebaeetiline olema? Tema tuleb ju selles usus, et kõik inimesed on korralikud. Ja kõik inimesed olidki korralikud.

Ma välistaksin sellise variandi, et aeti ärijuttu. Juba ürituse kava on nii seatud, et pole võimalik tegeledagi selliste asjadega. Toimus ainult kaitseväe juhatajate nõupidamine, et kasutada koosviibimist otstarbekalt, see käib asja juurde. Tänu sellistele nõupidamistele Põhjala lahinggrupp töötabki hästi.

Eks igaüks paneb omalt poolt natuke. Päris tasuta see osalejatele ei toimu.

See seos on välistatud. Hanke sõlmija on kaitseministeerium. Nemad jahil ei käi. Minu poole pole küll keegi pöördunud ühestki relvafirmast mingi pakkumisega. Kõik teavad, kes hankeid korraldab. Eestis on õnneks selles suhtes seadus küllaltki tark, kõik need lepped sõlmitakse kas kaitseministeeriumis või poliitiliste otsuse põhjal. Eksperdid on eksperdid ja nende pädevuses on üksnes tehniliste andmete esitamine ja analüüs. Nii et see, kellega mina lõunal käin, ei mõjuta mingite relvatehingute sõlmimist.

Ilmselt toona me sellele ei mõelnud, sest nimekirja koostamisel polnud Eestil mingeid ärisuhteid kutsutud kaitsetöösturitega. Keegi ei taibanud vaadata, kes tulevikus võiks midagi tarnida. Nii ei saagi mõelda, et keegi võib saada tuttavaks millalgi tulevikus ja järelikult on parem teda mitte kutsuda.

Nimekirja koostamisel usaldasime ka Rootsi suursaadikut, kes on ka ise seltsingu juhatuse liige.

Taani kaitseväe juhataja ilmselt ei teadnud, keda me jahile kutsume.

Meie jällegi ei teadnud seda, kas Rootsi kaitsetööstusel on Taaniga mingid tehingud tehtud, see on nende riigisaladus.

Kui on teada fakt, et ühe või teise firmaga on meil ärisuhted, siis muidugi me hea meelega ei näeks sellistel üritustel nende firmade esindajaid, see on ju täiesti loogiline. Kurat võtaks, meie pihta siin kivi visata ei saa, meie ei tea Taani tehinguid.

2006. aasta jaanuaris taotles Taani kaitsejõudude juht Jesper Helsø Taani kaitseministrilt luba Eestisse sõiduks, et oma kolleegi, Eesti kaitseväe toonase juhi viitseadmiral Tarmo Kõutsiga tööasju arutada.

Mainimata jäi, et lõviosa kolmepäevasest külaskäigust kulus metsseajahile Laiusel, mille korraldaja ja kinnimaksja oli Laiuse Kuninglik Jahiseltsing, mida on omakorda toetanud Rootsi kaitsetööstuse firmad, kirjutas nädalavahetusel Taani päevaleht Berlingske Tidende.

Jahiseltskonnas oli mitu rahvusvahelise kaitsetööstuse müügimeest, kes said juurdepääsu nii Eesti, Taani kui ka Soome kaitsejõudude juhtidele. Kutsutud oli ka Kõutsi Rootsi kolleeg, kes aga ei tulnud.

Laiusel oli nii Saab Microwave Systemsi müügijuht Mikael Johannison, kelle firma tarnib radareid Saabi Gripeni tüüpi hävitajatele, kui BAE Systems Hägglundsi turundusdirektor Arne Berglund, kelle firma oli saanud Taani kaitsejõududelt 45 soomustransportööri tellimuse. Kolmas mees Kent Käll oli töötanud Saabi ja MSE heaks. Jahil tegi ta fotosid, mis ta hiljem lehe andmeil Helsøle läkitas koos meeldetuletusega, et Laiusel peetud kõneluste jätkuks on ta oodatud Rootsi Husqvarna toodetega tutvuma. Kirja sai Taani leht dokumendinõudega enda valdusse.

Müügimeeste kohalolek viis Helsø vastuollu põhimõtetega, mis Taani kaitsejõud ja riik on ametiisikutele tarnijatega lävimiseks kehtestanud, kirjutas Berlingske. Eriti rangelt on reguleeritud kingituste vastuvõtmine. Jesper Helsø käsutada on ikkagi 19,3 miljardi Taani kroonine aastaeelarve, viimasel kolmel aastal on ta sõlminud ostutehinguid ligi 10 miljardi Taani krooni väärtuses.

"Helsø ei ole tavaline kodanik, vaid kaitsejõudude juht. See on väga suure usaldusega seotud ametikoht, mille juurde kuulub suur vastutus," kommenteeris lehele Taani sotsiaaldemokraatide kõneisik Morten Bødskov. "Peaks olema lausa refleks küsida, kes taolisel üritusel osalevad."

"See on mõtlemapanev ja problemaatiline, et kaitsejõudude juht võtab osa erajahist, kus osaleb ka rahvusvaheline relvatööstus," ütles rahvapartei kaitseekspert Holger K. Nielsen.

Taani kaitseminister Søren Gade nõuab nüüd Helsølt kirjalikku seletust. Too väitis ajalehele, et saabus Eestisse Kõutsi kutsel, teadmata, kes on ürituse teised osalejad või rahastajad. Kutse sai ta ametlikult korraldajalt kuninglikult jahiseltsingult. Selle juhtkonnas olev Tarmo Kõuts pidi osalejate nimekirjast teadlik olema.

Kõutsi vägitegude kommenteerimisest on mul tegelikult kõrini. Tean, et jaht, saun ja kingitused on tema semusuhete stiil küll.

Seost hanke ja jahi vahel pole ilmselt võimalik tõestada. Pole ka teada, et osalenuks mõni hankekomisjoni liige, küll aga olid peastaabi ametnikud jahimees Kõutsi alluvad.

Eestis on selliste asjade vastu korruptsioonivastane seadus. Ja konkursi kriteeriumid on maksimaalselt mõõdetavad. Ministeerium on hangete puhul ohte maandanud ka nõudega, et kohtumised müüjatega peavad olema eesmärgipärased, ametlikud, ei tohi toimuda omavahel ja neist peab teavitama. Komisjonis on olnud kapo esindaja.

Kaitsepolitsei jälgib ja kogub teavet suuremate hangete ja nendega seotud võimalike korruptsiooniohtlike suhete kohta. Kaitsepolitsei on kursis õhutõrjesüsteemi hankega. Konkreetse hanke kohta pole andmeid, et riigisaladus oleks lekkinud. Samuti pole andmeid Tarmo Kõutsi ebaseaduslikust tegevusest.