Luik on risk Ekspressi aksiale

Artikkel

- Uudised
- Tõnis Oja
- 26. märts 2007 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Luik on risk Ekspressi aksiale
Ekspress Grupi avaliku esmaemissooni prospektis on märgitud, et oluliseks riskiks ettevõtte tegevuses on lepingud suuromaniku Hans H. Luige omanduses olevate teiste äriühingutega. Minu arvates on veel suuremaks riskifaktoriks Ekspress Grupi väikeaktsionärile suuromanik Hans H. Luik ise. Seda vähemalt pikaajalistele investoritele, kes investeerivad ettevõtte aktsiatesse eesmärgiga neid aastaid hoida.
Pärast emissiooni õnnestumist jääb Luige kätte minimaalselt kaks kolmandikku aktsiatest. Selliseid suurosalusi on Tallinna börsil noteeritud ettevõtetel teisigi, siiski on nii suur ainuisikuline osa ka meie börsiettevõtete jaoks harv nähe.
Tundub rumal panna kahtluse alla mehe võimed, kes on loonud väga hea äriimpeeriumi ja ühe tugevama kaubamärgi riigis.
Kuid igal äril on tõusud ja langused ning on suur oht, et keerulistel aegadel hakkab Ekspress Grupi olulisemaid otsuseid tegema Luik ainuisikuliselt. Kui tuleb valida väikeaktsionäride ja suuromaniku huvide vahel, eelistab ta väga suure tõenäosusega iseennast.
Näiteid, et meie börsiettevõtete suuromanikest juhid käituvad väikeinvestorite huvide vastaselt, leiab piisavalt.
Poolteist tuhat Kalevi väikeaktsionäri on viimastel aastatel sunnitud nukralt pealt vaatama, kuidas ettevõtte juht ja suuromanik Oliver Kruuda teeb ettevõttes küsitava väärtusega tehinguid. Küll müüb ta omadele poolmuidu ettevõttele kuuluvaid krunte, ostab spordi- või seltskonnaajakirja või teeb pakkumise saastatelevisiooni omanikule.
Investoreil polegi suurt midagi öelda, sest nõukogu on volitanud juhatust tegutsema tema äranägemise järgi isegi siis, kui need kaks institutsiooni on üks ja sama isik.
Tõsi, Luik ei kuulu Ekspress Grupi juhatusse, mistõttu ei ole tema mõju otsene. Küll on tal aga kaudne, aga see-eest väga tugev mõju mitte ainult grupi strateegiliste, vaid ka paljude igapäevaste otsuste langetamisel.
Võtame või Ekspress Grupi börsile mineku kajastamise Eesti Päevalehes. Ajaleht, mis on seni börsitemaatikat kajastanud suhteliselt tagasihoidlikult (Olympicu avalikust esmaemissioonist teavitati pisikese nupukesega), siis nüüd tehti materjali mahu poolest Äripäevale selgelt ära.
Muidugi on see detail ja sellised detailid aktsia hinnale mõju ei avalda, aga isegi väikeste detailide kuhjumine võib lõpuks viia ebasoovitavate tagajärgedeni.
Üks näide, kus ettevõtte arenguloogika toodi ohvriks suuromanike vajadustele, oli Tallinna Kaubamaja, mille kasum langes 2001. aastal 40 protsendi võrra, aga väljamakstavate dividendide summat suurendati pea seitse korda. Tol aastal toimus Eesti Raudtee erastamine, milles osales edukalt Kaubamaja suuromanik NG Investeeringud eesotsas Jüri Käoga. Selleks oli neil vaja raha.
Äripäev kirjutas mõni kuu tagasi persooniloo Apple'i asutajast ja juhist Steve Jobsist ning leidis, et tal on väga palju ühist just Hans H. Luigega. Paraku sõltub Apple'i kui ettevõte ja selle aktsia hind paljuski Jobsi tegemistest. Kui 2006. aasta lõpus uuriti ettevõtte optsiooniprogrammi hilisemaid kuupäevade muutusi ja räägiti isegi Jobsi võimalikust vangiminekust, hakkas aktsia hind tegema suuri päevasiseseid liikumisi.
Nii nagu Jobs on Apple'i ikoon ja samal ajal ka riskifaktor, nii on ka Luik olnud Ekspressi sümbol, aga paraku ka ettevõtte aktsia hinnale suur riskifaktor.
Hetkel kuum