Eraisikute väärtpaberid teistega võrdseks

Artikkel

- Uudised
- Lemmi Kann
- 28. märts 2007 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eraisikute väärtpaberid teistega võrdseks
Koalitsiooniparteid on majandusprogrammi sisse kirjutanud tulumaksuseaduse muudatuse, mis kaotab eraisikute kohustuse maksta väärtpaberite müügilt teenitud kasumilt tulumaksu, kui saadud tulu ei võeta eratarbimisse, vaid investeeritakse.
"Sellega me lahendame ära väikese ebaõigluse. Praegu on eraisikud võrreldes juriidiliste isikutega põhjendamatult halvemas olukorras. Ja teiseks me motiveerime selle sammuga inimesi säästma, mitte üle tarbima," ütles eelmises valitsuses rahanduskomisjoni esimehe ülesandeid täitnud Meelis Atonen ning lisas, et majandusele tervikuna on see väga oluline signaal.
Praegu on veel lahtine, millise aja jooksul reinvesteerimine toimuma peab. Isamaa ja Res Publica Liidu kaasesimehe Taavi Veskimägi hinnangul ei ole arutuse all olnud 90päevane reinvesteerimiskohustus kõige otstarbekam. "Vaadates näiteks börsi langusperioodi, siis sundida inimest reinvesteerima 90 päeva jooksulei pruugi olla mõistlik reegel. Riik ei peaks sundima inimest tegema majanduslikult halbu otsuseid," nentis Veskimägi.
Maksumuudatus loodetakse vastu võtta juba sel aastal, mis eeldab uuelt valitsuselt pingutust, kuid ületamatuid takistusi Atonen selles ei näe.
Eraisiku väärtpaberitehingute maksumuudatuse idee käisid koalitsioonikõnelustel välja Reformierakond ning IRL. Veskimägi sõnul on tegemist kompromisslahendusega, kuna IRLi eesmärk oli, et ka palgatulust tehtud finantsinvesteeringuid saaks inimene maksustatavast tulust maha arvata.
"Koalitsioonileppe kavandis sätestatu on väga hea esimene samm, sest on selge, et kui palgatulu oleks võimalik investeerimise puhul maksust maha arvata, oleks selle meetme hind väga kallis. Me loodame, et tulevikus jõutakse sinnani, et ka palgatulu koheldakse kapitalituluga võrdselt," ütles Veskimägi.
Sotsiaaldemokraatide juht Ivari Padar kinnitas, et koalitsiooniläbirääkimistel toetasid eelnõu kõik erakonnad, vaidlusi tekitas vaid, kuidas oleks seda kõige otstarbekam realiseerida.
"Leppes toodu ei vasta sajaprotsendiliselt Reformierakonna esialgsele mõttele, küll aga on seal kirjas ühisosa - juriidilisi ja füüsilisi isikuid peaks kohtlema võrdselt," rääkis Padar.
Seadusemuudatuse tõttu jääb riigieelarvesse edaspidi laekumata umbes 100 000 miljonit krooni aastas, mis on Atoneni sõnul kolmikliidu koalitsioonilepingus suhteliselt väike kulu.
Eraisiku reinvesteeritud väärtpaberitulu tulumaksust vabastamine on lihtsäästmise ja investeerimiskeskkonna soodustamiseks hädavajalik samm.
Ma ei arva, et näiteks eluasemelaenu intressidelt peaks maksusoodustuse ära kaotama, aga kui eraisik tahab juba teenitut reinvesteerida, siis praeguses olukorras tekib tal maksukohustus, mis ei ole mõistlik.
Need, kes vähegi rikkamad on, teevad endale selleks spetsiaalse osaühingu, mis asetab nad sellega eelisolukorda väiksemate investeerijate ees.
Suurt (re)investeerimisbuumi ma ei ennustaks, aga tõenäoliselt muutuvad eelistused toodete lõikes. Investeerimishoius kui suhteliselt jäik ja läbipaistmatu toode võib populaarsust kaotada, samas fondid kindlasti võidavad.
Kui see muudatus sisse viiakse, teeb uus koalitsioon midagi, mis on majanduse kontekstis väga vajalik ja üldine keskkond muutub mõistlikumaks. See samm oleks tegelikult tulnud astuda juba varem, Läti ja Leedu läksid selles suhtes meil eest ära.
Hetkel kuum