Rõõmsaid saabuvaid kevadpühi!

Kui jõulud on meist enamikule üheselt mõistetavad, siis saabuvad pühad pole veel päris selget tähendust saanud.

Ülestõusmispühad, lihavõtted, jänkupühad, paasapühad, munadepühad, kevadpühad - võtke, kuidas tahate.

Üks on aga kindel, pärast suurt reedet, mil rohigi ei kasva, on aeg rõõmustada. Kas või looduse tärkamise ja elu jätkumise üle ja selle üle, et päike järjest kõrgema kaarega käib.

Mulle on jäänud lihavõtteaeg lapsepõlvest mällu väga helge pildina.

Jänku tõi ukse taha sibulakoortega värvitud veel keedusoojad munad, nende vahel krabisevas punasevalgetäpilises paberis karamellkommid, kimp pajuurbasid ja kõige peal valgete raamidega päikeseprillid, mis tuletasid meelde, et randamineku aeg pole enam kaugel. Vanaema tehtud pühadepraad ja pasha, mille maitse on kordumatu.

Olen õnnelik inimene, et keegi on mu ellu toonud tugeva peretraditsiooni, milles nii palju rõõmu ja soojust.

Soovin sama teilegi. Pealtnäha pisikesed asjad on sadu kordi suuremad ning väärtuslikumad, kui esmapilgul tunduda võib.

Toredaid kevadpühi ja ärge laske end heidutada, et ilmad jälle nii jahedad on. Hommikul jookske ikkagi õue ja otsige põõsaste alt, äkki on sinna peidetud mõni shokolaadimuna kusagilt lapsepõlvest.