Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti Energia müüb naabritele elektrit
Samas jääb näiteks Lätis Eesti Energia suurimaks kliendiks sealne monopoolne elektritootja-müüja Latvenergo. "Müüme neile edasi ja müüme ka otse klientidele," kinnitas Eesti Energia juhatuse liige, teenindusdirektor Tiit Nigul eile.
Lätis, nagu ka Leedus, avaneb elektriturg selle aasta 1. juulil ning siis saab juba kas või iga korteriomanik ükskõik kellelt kokkuleppehinnaga elektrit osta. Eesti elektriturule saabub täielik konkurentsivabadus alles kuue aasta pärast, aastal 2013.
Nigul ütles, et kirjade järgi on Läti turg näiteks äriklientide osas vaba juba pea kolm aastat, kuid kõik kliendid ostavad elektrit endiselt Latvenergolt.
"Leedus on sama seis," ütles Nigul. "Üldine keskkond on olemas, kuid selles on hästi palju tühimikke."
Niguli sõnul ongi lõunanaabrid Euroopa energiaturuvabaduse indeksis viimaste seas, sest üldised raamid on küll paigas, kuid kuidas täpselt vaba elektriturg toimima peaks, ei ole ka kolm aastat pärast turu avamist veel selge. Eesti energeetikud on naabrite juures nõuandja rollis ning aitavad seadusi paremaks teha.
Seega on mõistetav Eesti Energia välisturgude projektijuhi, Läti tütarettevõtte SIA E.Energy juhi Raul Kivari rõõm, kui ta teatas, et esimene klient on paarikuise müügiperioodi järel juba olemas. Veel 10-15 ettevõttega on pikalt räägitud, kuid lepinguid veel pole.
"Elekter on ikkagi elutähtis asi, keegi ei taha riskida," rääkis Kivari ning tõi klientide pelglikkusest näiteid: "Küsitakse isegi, et mis siis juhtub, kui teie elektrit üle piiri ei lasta?" Kivari sõnul sellist olukorda aga tekkida ei saa, sest nemad on ju tegelikult kõigest müüjad - traadid kuuluvad kellelegi teisele ja nii sõltub varustuskindlus siiski võrguettevõttest.
"Kõige hullem, mis kliendi jaoks juhtuda saab, on, et meie maksame peale," sõnas Nigul naerdes.
Nigul nentis, et Eesti Energia siiski päris iga korteriomanikuni vähemalt esialgu ei lähe. "Alustame ikka ärisegmendist, kus vähema inimeste arvuga tegutseda annab," selgitas ta. "Meil on seal üpris väike kontor - praegu veel ainult üks inimene kohapeal." Niguli lootustes on Läti tütarettevõte aasta lõpuks nii kaugel, et tema tegevusele enam peale maksma ei pea.