Puitmaterjali hind kosus kõige ?jõudsamalt

Kolm Kuressaare silmapaistvat ja mis salata, ka enim pakkumisi võitnud ehitusfirmast, arutavad, mis on juhtunud ehitusmaterjalide ja tööjõu hindadega viimasel viiel aastal. Ja kuhu edasi?

Saaremaa tuntuima ehitusfirma Primus OÜ hinnangul tööjõu hind sel aastal palju ei kasva, hüppe tegi puit.

Ehitusfirma Saaremaa osakonda juhtiva Toomas Tereski hinnangul jätkub ehituste kasv tulevikuski, kuid kas see on ka sama suur, võib kahelda. "Kui rääkida töötasu poole pealt, siis sel aastal hüppelist tõusu oodata ei ole," arvab Toomas Teresk.

Siiski pole viis aastat jälgi jätmata möödunud, eelkõige kajastub see materjalide hindades. "Põhimaterjalid on kallinenud ootuspäraselt. Aga ehituspuit tegi tõesti suure hüppe," leiab Teresk. "Puidu kõrge hinna üks tegur on kindlasti Venemaa mõju, ent peapõhjus on siiski kodumaa kehv talv, mille tõttu ei saadud metsast toorainet kätte ja ehituslaua hind tõusis."

Ostujuht Jaan Truumees toob võrdluse viie aasta taguste hindadega, mille tulemusena on näiteks Fibo plokk kallinenud keskeltläbi 30%. Puitmaterjali hind on kosunud koguni 100%, tõustes 1400 kuni 2800 kroonini tihumeetri kohta.

"Suur tõus toimus eelmisel aastal, põhjuseks võib pidada ehitusbuumi ja suurenenud nõudlust. Ja kuna puit on selline ehitusmaterjal, mida Eestisse sisse tuuakse, siis Venemaa topelttollid ongi materjali hinda suuresti kergitanud," nendib Jaan Truumees.

Välismaale putkavate töömeestega on kokku puutunud ka Primus Saare OÜ ja siin takistusi ei tehta. "Lepime kokku tingimustes, kuidas keegi ära läheb, ja kui ta on tagasi tulnud, võtame mehe heameelega firmasse tagasi, et ta ei peaks uut töökohta otsima," räägib Teresk.

Heites viivuks pilgu tulevikku arvab Toomas Teresk korraks mõttesse vajudes, et prognoosid on head: "Kuni ehitaja suudab ehitada korterelamu summas 12 000-15 000 tuhat krooni ruutmeetrist, arendaja müüb korteri maha 25 000 kroonise ruutmeetri hinnaga ja see on turul mõistlik hind, siis ma näen, et on veel ruumi, kuhu tõusta."

Kuressaare Ehitus ASi juhataja Tõnu Toompuu arvates ei kalline ehitusmaterjalid enam väga palju.

"Paljude ehitusmaterjalide hind Eestis on jõudnud Euroopa Liidu maade hindadega samale tasemele," lausub Toompuu. Tema hinnangul saab kallinemist ikka mõjutada kohalike ehitusmaterjalide hind: betoon, killustik , asfalt, mis on seotud otseselt Eesti elektri või kütuse hinnatõusuga ja loomulikult ka palgataseme tõusuga. Viie aasta võrdluses on Tõnu Toompuu arvates puitmaterjal kallinenud pea kolm korda ja samuti on kallinenud betoon ja killustik: need on kohaliku päritoluga ehitusmaterjalid, mis kergitasidki hüppeliste töötasude tõstmise arvelt materjali hindasid. "Eelkõige on kallinemist mõjutanud palgakasv," tunnistab Tõnu Toompuu kahjutundega. Ehituse hinnangulise kallinemist osas viie aasta lõikes hindab Tõnu Toompuu suurusjärku 35 ja 45% vahele.

Ka tema hinnangul kummitab ettevõtteid endiselt just kvalifitseeritud tööjõu puudus, see on kõigis firmades mureküsimus number üks. Seis on kahel viimasel aastal halvenenud. "Kuna ehitusse tullakse tööle muudest elualadest, siis enamasti tuleb sealt mittekvalifitseeritud tööjõud. Ja paljudest ei saa ehitajat," nendib Toompuu.

Sellega seoses võivad tema hinnangul pikeneda ehitustähtajad. Teatud puhkudel on ka materjalide tarneajad väga pikad, näiteks raudbetoon ja betoondetailide puhul. Ja ehkki nii mõnigi on suurt palka piiri taha teenima läinud, on väga paljud ka tagasi tulnud. "Ära on läinud eelkõige need, kes ei viitsi tööd teha ja kel puudub ka kvalifikatsioon," tunnistab Toompuu.

Eelnevat viit ehitusaastat iseloomustab Tõnu Toompuu kui sinusoidi, mis käib kord üles ja siis jälle alla. Siiski on just kaks viimast aastat olnud edukad.

"Arvan, et järgnevad aasta-poolteist kuni kaks jätkub meeletu ehitamine," mõtiskleb Toompuu. "Siis hakkab seis stabiliseeruma. Saaremaal toimub see arvatavasti juba järgmisel aastal, rohkem hakatakse ehitama individuaal ja väikeelamuid."

Saare EREK AS peab murekohaks suurenenud mahtudest tulenevat töökäte vähesust.

1990. aastal asutatud Kuressaare ehitusettevõtte Saare Erek ASi juhatuse esimehe Tarmo Singi selgitusel näitavad kõik prognoosid ehitusmaterjalide jätkuvat kallinemist, küll aga mitte väga järskude sööstudega.

Kuigi enamik materjale on aasta algusest sujuvalt kallinenud, võib ehitusjuhi Mehis Kallase väitel siiski näiteks aprilli algusest oodata taas ehituspuidu hinnatõusu kuni 15%. Puitmaterjali ongi viimastel aastatel kõige rohkem kasvanud. Samas on ka põhimaterjalide hinnad tasapisi tõusuteed alustanud.

"Põhimaterjalid kallinevad väiksemate sammude kaupa ja see tõus ei ole nii drastiline olnud, vähemalt mitte meil. Tõus on tasakaalukas ja stabiilne, näiteks aastaid tagasi tegi metall suurema tõusu. Ja metallist kui ehitusmaterjalist rääkides on selle hinnatase tugevalt kõikunud. See on olnud nii madalama kui ka kõrgema hinnaga, viimasel ajal on asi siiski stabiliseerunud," räägib Tarmo Sink.

Materjalid kallinevad mitmel põhjusel. Mehis Kallase arvates on peapõhjus nõudluse suurenemine ja puidu puhul tarnimine Venemaalt. Samas on baasmaterjalid nagu kruus ja liiv Saaremaal veel olemas, kuid vanad karjäärid on ennast ammendamas. Ja ehkki eramaa omanike käes on mõned alad, kust saab maavarasid kaevandada, võib lõppkokkuvõttes materjali hind väga kõrgeks kujuneda.

Saaremaal on praegu kaks betoonivalmistajat, AS Level ja AS Saare Erek, ning mõlemal on oma karjäärid. Kuna aga maavaramaksud pidevalt tõusevad, kallinevad kindlasti ka põhimaterjalid. Ja võib-olla polegi kaugel aeg, kui betooni valmistamiseks vajalikke täitematerjale hakatakse Saaremaale laevaga sisse tooma.

Tarmo Singi arvates on ehituse hind viie aastaga kallinenud keskeltläbi 50%. "Tellijale on seda kindlasti palju, ehitajale võiks tõus olla isegi suurem. Aga materjali hinna kasv ei ole ehituse juures nii oluline, viimasel ajal on määravamaks saanud hoopis töötasu kasv, palgakulud," tõdeb Tarmo Sink.

Pole ehitusettevõtet, kes ei puutuks kokku probleemidega, olgu nendeks siis tooraine või tootmisvõimsuse nappus. Ka Tarmo Sink tunnistab, et viimastel aastatel on ettevõttepõhiprobleemiks on ikkagi tööjõu küsimus: "Ja mitte sellepärast, et minnakse ära piiri taha tööle, meie firmas on see õnneks nii, et neid äraminejaid on suhteliselt vähe. Tõsisemad põhjused peituvad ehitusmahtude aina kiiremas kasvus ja töökäte vähesuses."

Päris rahule ei saa jääda ka ehitusmaterjalide kättesaadavusega.

Mehis Kallase selgitusel oli eelmisel suvel ehitusblokkide defitsiit ning akende ja uste tellimuste tähtajad venisid kuni nelja kuuni. "Ja kuna viie aasta taguse ajaga võrreldes ehitatakse aastaringselt, on suuremad ehitusmaterjalide vahendajad tehaste toodangu ette ära ostnud, et oleks, mida tellijatele pakkuda," möönab Mehis Kallas.

Kuigi välised märgid näitavad ehitusturu jätkuvat tõusu, on nii Tarmo Sink kui ka Mehis Kallas ühel meelel, et tõus jätkub, aga mitte nii kiiresti. Käesoleval aastal ollakse siiski täiesti optimistlikud ning drastilisi muutusi ei oodata.

Autor: Marina Tigasing