Suur tüdruk mängib autodega

Ülikoolis käies mõtles Anneli ikka, et ükskord peaks oma firma tegema, milleks seda majandust muidu õppida? Mis alal tegutsema hakata, tütarlaps siis veel ei teadnud. Pealtnäha meheliku logistika juurde, suurte rekkade keskele, sattus Anneli juhuslikult. Ülikooli lõpetades olid tal just sündinud kaksikud poisid. Kui lapsed juba suuremad olid ja Anneli hakkas tööd otsima, leidis ta Kuldsest Börsist kuulutuse, et otsitakse logistikut.

Anneli tunnistab, et algul oli raske küll. "Täiesti tundmatu maa, 16 suurt masinat hoovi peal minu vastutada ja suunata." Aga Anneli sai hakkama. Oma trumbiks peab ta head suhtlemisoskust ja sõnapidamist: "Meie alal on tähtaegadest kinnipidamine väga oluline. Kui ühe kliendi kauba laadimine hilineb, jääb auto kohe järgmise juurde hiljaks, nii ei suudeta oma klientide tellimusi õigeks ajaks täita …" Hea suhtlemisoskusega on Anneli suutnud ära klaarida nii mõnedki viivitustest tekkinud probleemid.

Firmas, kus Anneli töötas, olid passiivsed omanikud, Anneli tegi ise kõike. Loomulikult hakkas ta lõpuks mõtlema, et siis võiks ju ise oma firma teha? "Kaalusin seda plaani ikka paar aastat," tunnistab Anneli. "Siinkohal tänusõnad ka minu tollasele meessõbrale, kes julgustas oma firma mõtet teoks tegema."

Ega Anneli tööandjad just rõõmsad olnud, kui ta ära läks ja konkureeriva firma asutas. "Nad olid päris pahased," tunnistab naine. "Aga kui nüüd tänaval kokku satume, siis ikka teretame."

Oma firma nägi esialgu välja nii, et Anneli ostis arvuti ja pani selle elutoa nurka üles. "Keetsin lastele supi valmis ja siis hakkasin tööd tegema." Oma autosid Annelil alguses ei olnud, tema firma Alsped OÜ koordineeris teiste firmade autode liikumist ehk siis osutas ekspedeerimisteenust.

Kodus töötamine ei istunud Annelile kohe üldse. "Ma ei suutnud korralikult keskenduda ei tööle ega kodustele toimetustele." Nii tegigi ta aasta pärast kontori.

Teiste autode vahendamisega tegeles Anneli poolteist aastat. Selle ajaga kogunes raha esimese auto sissemaksuks, milleks oli viis aastat vana Volvo.

Pärast esimest ostis Alsped poole aasta jooksul veel kaks autot. Kaks aastat hiljem vahetati need uuemate vastu. Praegu koosneb Alspedi autopark neljast oma masinast, millest vanim on kaks aastat sõitnud. Lisaks on kasutada kolm alltöövõtjatele kuuluvat veokit.

Autode sissemaks on tulnud kasumi arvel, muidu on veokid ikka liisingu peal. Üks masin koos haagisega maksab 2 miljoni kandis. Kui Anneli esimesi autosid ostis, siis pidi ta pangas kõvasti pabereid täitma, äriplaani tegema ja kõik oma paremate klientide nimed üles lugema. Kui ta paar aastat hiljem esimesi masinaid välja vahetas, seda enam ei nõutud.

Kui Annelilt küsida, milliseid algusaegadel tehtud vigu ta praegu enam ei kordaks, jääb naine vastuse võlgu: "Mingeid suuri vigu ma ei teinudki ja midagi teisiti ei teekski."

Alspedi eelmise aasta kasum lubab tulla 600 000-700 000 krooni kanti. Võib öelda, et see on tasu Anneli julguse eest oma firma rajada. "Meie alal on suured kulud, rikkaks ei saa, aga ära elab," ütleb Anneli.

Tal pole plaanis firmat lõputult laiendada. "Olen mõelnud, et paar autot võiks veel olla." Peale Anneli enda on firmas tööl veel üks logistik, tema onutütar. Töö juurest eemal olla julgeb perenaine 2-3 nädala kaupa. Tema kirg on reisimine, Anneli on kokku lugenud, et praeguseks on vallutatud 28 riiki. Kaugeim reis viis Austraaliasse.

Vahel tunneb Anneli, et logistika on talle juba liiga rutiinseks muutunud. "Siis mõtlen, et võiks elus veel midagi muud teha, mingi teises vallas ettevõtte rajada. Aga ühtki head ideed pole veel tulnud." Anneli loodab, et kunagi ehk tahab emb-kumb poegadest ema äri üle võtta: "See on mulle oluline küll. Tundub, et ühel poisil natuke ärisoont on ka."

Anneli puhul ei saa üle ega ümber ka teemast "naised meeste maailmas". Anneli arvates võtavad konkurendid teda nagu võrdne võrdset. Autojuhid on aga öelnud, et ongi parem, et peremees on hoopis perenaine. "Neile on hästi oluline, et autojuhte ei võetaks nagu töövahendeid või orje, võib-olla mina naisena olen nendega parem suhtleja," loodab Anneli. Oma logistikukarjääri jooksul on Anneli kolm korda autojuhtidega reisi kaasa teinud, et autojuhtide tööst pilti saada. "Ega see lihtne töö ole," tunnistab ta. "Kaugsõiduautojuhtide pered lähevad tihti lõhki, mehed on pikalt ära ja kui koju tulevad, siis on nii väsinud, et tahaks ainult puhata ja oma pere jaoks ikka aega ei jää." On juhtunud, et ärritunud naised on tulnud kontorisse ja süüdistanud Annelit, et see mehed nende juurest minema saadab.

C-kategooria luba Annelil ei ole. "Ega ma väga tahagi nende suurte autode rooli istuda, ma pigem kardan," tunnistab ta. Eestis Anneli praegu naissoost veoautojuhte ei tea, aga mujal maailmas pole naised veoauto roolis üldse haruldased. "Mehed on rääkinud, et tagurdavad lisahaagisega nii täpselt, et nemad seda järele ei teeks."

Ainus, kus Anneli meestega võrreldes oma mahajäämust tunnetab, on autode remont. "Mehed jagavad seda ikka hulga paremini." Tegelikult mäletab Anneli lapsepõlvest, et mängis meelsamini autode kui nukkudega. Ja juba tema agronoomist ema istus vajadusel ka traktoriroolis, aga mootorrattaga põldude vahel ringi kimas niikuinii.

Ettevõtjana toimetulek on mõjutanud ka Anneli eraelu. "Olen pidanud tugev olema, ise ennast majandama, poisse kasvatama. Vahepeal on suhetes tekkinud olukord, et mehed tahaks leebemat naist," tunnistab hiljuti elukaaslasest lahku läinud naine. "Mees ütles mulle, et ma käitun kodus edasi nagu tööl. Aga ma ei oska enam olla armas kodukanake. Ja olgem ausad, eks edukal naisel on probleem leida endale võrdväärne partner, sest mehed ei taha ju olla naisest vähem edukad."

Fotod: Indrek Susi