Drenaaž ja sadeveesüsteem säästavad hoonet niiskusest

"Eramutel tuleb drenaažitorustik ja sademetorustik hoida kindlasti lahus," hoiatab torustikele spetsialiseerunud Uponor Eesti OÜ müügidirektor Aivar Sigur laskmast katusevett drenaaži. Muidu hakkab drenaaž tagurpidi tööle.

Drenaaži ülesanne on hoida pinnasevesi maja vundamendist eemal. Korralikult töötav drenaaž tekitab maja ümber pinnasevee augu ja vesi ei pääse keldrisse ega vundamendi alla.

Drenaažitorudele omased augulised seinad lasevad pinnaseveel imbuda drenaažisüsteemi, mis ühtse torustikuvõrguna viib vee majast kaugemale.

Maja aluskonstruktsiooni kaitsjana ehitatakse drenaaž koos vundamendiga aastakümneteks. Seega tuleks vältida suvalisi augustatud torusid. "Isegi toru seinas olevad pisikesed augukesed peavad olema sobiliku ristküliku kujulised," osutab ta pinnasevee eduka dreenimise eeldustele.

Drenaaži tehes tuleks eelistada 110 mm läbimõõduga erilisi jäike torusid, mis paigaldatakse vundamendi taldmiku tasandile kaldega 5-10 mm ühe meetri kohta. Seevastu õhukeseseinalisi PVC- ehk valgeid torusid ei soovita Sigur vundamendi ääres kasutada. Kuna valged torud on mõeldud viieks aastaks maa-alade kuivenduseks väikesel sügavusel, võivad need vundamendi ääres pinnase surve all kokku vajuda.

Drenaaži paigaldades tuleb Siguri kinnitusel eelistada killustikku tera suurusega 10-20 mm. Liiga peenike killustik võib sulgeda toru augukesed või koguni tungida sisse. Liiga jäme laseb pinnase enda vahelt torusse valguda.

Ehitusmaterjalide kaupluse K-rautakesko tootejuht Toomas Karuks soovitab hoiduda drenaažitorudest, millele on filterkangas ehk geotekstiil otse peale keritud. Sarnaselt kookosse mähitud valgete torudega sobivad needki vaid maa kuivenduseks. Vundamendi juures jääb pinnale keritud kangaga toru veeimemisvõime nõrgaks. Seega peaks tema seletusel ümbritsema toru killustikuga ja alles siis kangaga, mis takistab pinnase imbumist killustiku vahele.

Drenaaži hoolduseks soovitab Sigur paigutada maja nurkadele üle ühe vaatluskaevud, mille kaudu saab ummistuvad torud surveveega läbi pesta.

Paralleelselt drenaažitorustikuga pannakse maja vundamendi juurde ka sademevee torustik. Selle ülesandeks on püüda kinni vihmaveetorudest tulev, samuti õue sademeveekaevudesse valguv vesi. Erinevalt drenaažist vajab sademeveetorustik majast kaugeimasse äravoolu kaevu tagasilöögiklappi, mis takistab uputuse ajal vee tagasitulekut.

Kui lintvundamendi külmumispiirist allpoole rajatud sademevee- ja drenaažitorustikud töötavad talvel vabalt, siis plaatvundamendi puhul tuleb kasutada torude kohal lisasoojustust.

Drenaaži- ja sademeveetorud paigutatakse tihti liiga madalale ja seetõttu külmub talvel vesi nendes kinni. Samuti on katusevesi vahel lastud lihtsalt pinnasele lootuses, et ehk jõuab see lõpuks drenaaži. Kuid hilissügisel ja varakevadel selline vesi drenaaži ei jõuagi ja külmub maapinnal jääks.

Kindlasti tuleb ka sademe- ja drenaaživesi lahus hoida.

Ise paigaldame tavaliselt torusid kaldega 2-3 sentimeetrit meetri kohta. Soovitan kasutada drenaažtorudel kahte kangakihti - üks vahetult toru ümber, teine toru ümbritseva killustiku ümber.

Samuti olgu torude alune pinnas looditud kaldesse ja tihendatud, siis säilib kalle aastaid ning jääb ära ootamatu vastuvoolu teke.