Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Linnapolitsei käed on lagastajate vastu rüpes
Tegelikult ei peagi viimast nurgatagust üles tuhnima, et pealinna munitsipaalpolitsei suutlikkus sügava kahtluse alla seada.
Esimese põhjuse selleks annab asutuse Tatari tänaval paikneva kesklinna kontori vastas veel nädalapäevad tagasi laiuv mudaväli, mis praeguseks küll natuke tahenenud, ent kole ikkagi. Idee järgi haljasalaks mõeldud kunagise muruplatsi on selliseks muutnud naabruses asuva äri- ja elumaja asukad sinna oma autosid parkides.
Tallinna munitsipaalpolitsei ameti (MA) juhataja Kaimo Järvik selgitab, et inspektorid on Tatari tänava haljasalal parkivatele sõidukitele pidevalt kirjalikke hoiatusi teinud. Järvik kinnitab, et korduvad rikkujad valesti parkinutest on vaid üksikud. Julgen siiski arvamust avaldada, et selliseks lehmarajaks saab üks haljasala muutuda vaid juhul, kui seal päevast päeva ringi rallida.
"Koostöös Tallinna kesklinna valitsuse ja linna transpordiametiga otsime probleemile lahendust," lubab Järvik.
MA avastab rikkumisi rutiinse patrulltegevuse käigus, kusjuures oluliste informatsiooniallikatena näeb amet politseid, naabrivalvet, turvafirmasid, loomade varjupaiku, kohalikke omavalitsusi ja linna ameteid.
"Aasta algusest on menetluses üle 300 väärteo. Märtsis paigaldasime valesti pargitud autodele üle 500 hoiatuse, 41 korral alustasime valesti parkija suhtes väärteomenetlust," loetleb Järvik.
Numbrid numbriteks, aga reaalsus on, et linn on tolmune, nurgatagused prahti, muruplatsid aga koerajunne täis.
Käesolevas fotoloos otsustasime, et ei välju sammugi kesklinna piiridest, sest muidu oleks võinud terve ajakirja prahipiltidega katta.
Läinud aasta juunis loodud Pärnu linnapolitsei põhilise tööpõllu moodustab linna prahistajate ja parkimisreeglite eirajate korralekutsumine.
Pärnu munitsipaalpolitsei direktor Karl Kolla märgib, et asutusel on tegelikult kohustus menetleda umbes paarikümmet eeskirja ja riiklikku seadust, kuid põhirõhk on suunatud linnas heakorra tagamisele, koos riigipolitseiga osaletakse ka avaliku korra tagamisel ja menetletakse parkimisnõuete rikkumisi.
"Jõudu on meil vähe ja tööpõld on suur, sellepärast ei ole Pärnus ka võimalik välja panna ööpäevast patrulli," selgitab Kolla.
Kolla hinnangul johtub Pärnu üldiselt paremini kontrolli all olev heakord võrreldes Tallinnaga paljuski ka tõsiasjast, et suvepealinnas elab lõppude lõpuks oma kümme korda vähem inimesi.
"Suveperioodil on linnavalitsus muutnud koostööd linna heakorratöid tegevate lepingupartneritega talvisest ajast intensiivsemaks," märgib Karl Kolla.
Tallinna munitsipaalpolitsei amet kontrollib iga päev Tallinna heakorraeeskirja, kasside ja koerte pidamise eeskirja, kaevetööde eeskirja ning jäätmehoolduseeskirja täitmist.
Rikkumise tuvastamisel ja väärteotunnuste ilmnemisel alustame menetlust, mille käigus inspektorid teostavad sündmuskoha vaatlust, kuulavad üle tunnistajad, teevad kindlaks menetlusaluse isiku ja nõuavad lepinguid jm tõenduslikku tähendust omavaid dokumente.
Tõendite põhjal teeb menetleja otsuse karistuse määramise või määramata jätmise kohta. Näiteks haljasalal parkimise eest on võimalik rikkujat karistada kuni 6000 krooniga. Munitsipaalpolitsei eesmärk on siiski rikkumiste ennetamine.
Munitsipaalpolitsei patrulliga saab ühendust ööpäev läbi linna abitelefonil 1345. Patrull sõidab esimesel võimalusel sündmuskohale. Rikkumistest saab teatada ka munitsipaalpolitsei üldtelefonil 601 9860. Linnaosa piirkondlike tugipunktidega saab võtta ühendust internetis avalikustatud telefonidel.
Kuivõrd ulatuvad linnavalitsuse ametite võimupiirid eravaldustesse heakorda tagama?
Kui avastame ise või meile teatatakse korrastamata või hooldamata krundist või hooldusalast, siis saame rikkuja vastutusele võtta (KOKSi N 66 " järgi), olenevalt sellest, kas tegu oli füüsilisest või juriidilisest isikust omanikuga. Esimene probleem on nende kruntide omanikud, kes on välismaalased ja ka elavad ise välismaal, seaduse järgi saame vastutusele võtta ainult omaniku. Mis puudutab maaomaniku kohustamist oma krundil heakorratöid tegema, siis tegemata jätmisel võib linnavalitsus kohaldada krundiomaniku suhtes sundtäitmist, mille korraldamine on Pärnu linnavalitsuse majandusosakonna pädevuses.