Ühepoolne euro tagatisi ei annaks

Lipstok vastas eile aripaev.ee lugejate küsimustele.

Ei hakka oletama. Kui Eesti Pank oleks järginud hoopis teist rahapoliitilist strateegiat, siis võib-olla oleksime hoopis olukorras, kus tuleb intressi all hoida, et majandust elavdada.

Kahtlemata on investorid avaldanud muret Läti sündmuste taustal ka Eesti kohta. See on viimasel ajal olnud jutuks rahvusvahelistel kohtumistel ka teiste keskpankadega. Oleme pidevalt kontaktis reitinguagentuuride ja IMFiga, et olukorda selgitada.

Välisinvestorid vaatavad tihti Balti riike ühtse investeerimispiirkonnana. Seetõttu on kahtlemata Lätis toimuval mõju investorite hinnangutele Eesti kohta. Lihtsustatult väljendub usaldusväärsuse vähenemine intresside tõusus.

Euro on selle kasutusele võtnud riikide ühisraha, mis tugineb vastastikku sõlmitud kokkuleppel. Seetõttu peaks euro kasutuselevõtt Eestis toimuma seniste lepingupartnerite nõusolekul. Ühepoolne kasutuselevõtt ei annaks meile mingeid tagatisi, mida euroalaga ametlik liitumine annaks. Küsimus ei ole ju vääringu nimes, vaid tagatistes, mida euroalasse kuulumine annab.

Eesti Pank töötab Eesti Panga seaduse alusel ja see ei anna meile võimalusi tegeleda valuutavahetusega.

Üldjoontes jääb töötajate arv samaks, loomulikult muutuvad mõnevõrra tööülesanded ja lisandub rahvusvahelisi kohustusi.

Teoreetiliselt intressimääradel lage ei ole ja raha hind sõltub üldisest majanduskeskkonnast ning nõudluse ja pakkumise vahekorrast. Praeguste turuootuste kohaselt oodatakse Euribori tõusu 4,5% kanti. Laenunuitresside määrad hakkavad langema siis, kui intressimäärade tsükkel pöördub langusele. Lähiajal on pigem oodata intressimäärade tõusu.

Autor: ÄP