Käibemaksult tasutud riigilõivu saab tagasi küsida

Riigikohus otsustas, et kinnisvaratehingute puhul tuleb omanikukande eest tasutav riigilõiv määrata kinnistu hinnalt ilma käibemaksuta.

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi käesoleva aasta 10. aprilli määrusega tsiviilasjas nr 3-2-1-37-07 sai lõpuks lahenduse küsimus, kas kinnistusraamatusse uue omaniku kohta kande tegemise eest tuleb riigilõivu tasuda kinnistu hinnalt koos käibemaksuga või ilma käibemaksuta.

Riigilõivuseadus sellele küsimusele vastust ei anna, vaid ütleb ainult, et riigilõivu suurus määratakse lähtuvalt tehinguväärtusest ja et tehinguväärtus määratakse kinnistamise alusdokumendi (nt müügilepingu) järgi.

Sõlmides notari juures kinnistu ostuks lepingu, märgib riigilõivu suuruse lepingus notar. Meie büroo kogemus ütleb, et notarid kasutavad lõivu arvutamiseks nii käibemaksuga hinda kui ka ilma käibemaksuta hinda.

Eelmise aasta sügisel ostis üks meie klient kinnistu ja tasus riigilõivu ilma käibemaksuta ostuhinnalt. Kinnistusosakond keeldus omanikukannet tegemast ja leidis määruses, et riigilõivu on tasutud ettenähtust vähem.

Põhjendusena märgiti, et riigilõivuseadus ei näe ette, et tehinguväärtuseks tuleb lugeda käibemaksuta ostuhind ning nõuti riigilõivu tasumist ka käibemaksult. Kuna klient soovis saada kinnistu omanikuks, tasus ta käibemaksu osalt täiendava riigilõivu 177 547 krooni ning pöördus advokaadi poole.

Kliendi huvides vaidlustasime kinnistusosakonna määruse kuni riigikohtuni, kes lõpuks meie seisukohtadega nõustus. Riigikohus märgib viidatud lahendis, et riigilõivuseadust, mis paneb isikutele teatud lõivustatavate toimingute tegemise korral peale avalik-õigusliku rahalise kohustuse, tuleb kahtluse korral tõlgendada kohustatud isikute kasuks.

Seega ei ole õige järeldada, et isikutel on kohustus omaniku kande eest tasuda riigilõivu koos käibemaksuga näidatud summast. Kõnealune riigikohtu lahend võib puudutada paljusid, kes leiavad eeltoodu valguses, et nad on tasunud riigilõivu ettenähtust rohkem. Seadus võimaldab enam tasutud lõivu tagasi küsida.

Tagastamise nõue aegub kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti.

Autor: Erki Vabamets