Nelja aastaga viis korda vähem töötajaid

Logistikasüsteemi muutmine on Tallinna Külmhoonel aidanud logistikaosakonna töötajate arvu vähendada ligi viis korda.

Neli aastat tagasi töötas Tallinna Külmhoone logistikaosakonnas kokku ligi 142 inimest, täna on hõivatute arvu suudetud vähendada 38 inimeseni.

Tähelepanu väärib, et veel eelmisel aastal oli logistikaosakonnas hõivatud 55 inimest. Tulemus on saavutatud põhiliselt Tallinna ladude ümberkorraldamise, uue laokompleksi valmimise ja täiesti moodsa laoloogika väljatöötamise ja käivitamise tulemusel. Samuti regionaalladude muutmisega terminalideks.

Praegu hoiustatakse Tallinna külmhoones külmkaupu lisaks põhilaole veel kolmel rendipinnal. Peagi valmiv juurdeehitus aga võimaldab järk-järgult rendipindadest loobuda. Üks logistilisi pudelikaelu on ASi Tallinna Külmhoone (TKH) logistika arendusjuhi Madis Sariku sõnul tõsiasi, et tootmine ning ladustamine paiknevad eraldi, ideaalis võiksid need asuda ühes hoones ning Tallinnast hoopis väljas.

"Tänane põhiline probleem on loogiliselt ülesehitatud suurte külmladude nappus Tallinnas ning Harjumaal. Täna on Eestisse ehitatud sügavkülmkaubalaod sellise suurusega, milles ei kannata toimetada moodsa laoloogika põhist hoiustamist-jaotust. Oleks ladu vähemalt 10 000 m" ja kahesüsteemne ning võimaldaks hoiustada vähemalt kahe-kolme päeva varu, rakenduks süsteem, kus kogu logistiline ahel müüja ja ostja vahel muutuks loogiliseks ja läbipaistvaks," lausus Sarik.

Kogu tootmine, mis katab lisaks Eestile nii Soomet, Lätit kui ka Leedut, paikneb Tallinnas. Eesti-siseseks laialiveoks paiknevad terminalid Tartus, Rakveres ning Pärnus, viimases omatakse ka laopinda.

Sariku sõnul on neil eesmärk etapiline üleminek otsejaotusele, mis tulevikus võib tähendada isegi terminalide arvu vähendamist. Eesti on liiga väike, et mitut ladu pidada. Süsteemi efektiivsemaks muutmist toetab ka kaupluste ketistumine - suuri kaubanduskeskusi suudetakse rajada ka väiksematesse maapiirkondadesse. Väiksematele poodidele mõeldud kaup liigub aga ka edaspidi terminalide kaudu.

"Olukord paraneks, kui me suudaksime konkurentidega logistikasüsteeme integreerida. Pole ju erilist mõtet, kui kusagil külateel sõidavad paari kasti jäätise pärast üksteise järel mitu masinat," selgitas Sarik. Siiamaani takistab sellist sammu astumast eelkõige kartus, et konkurendid võivad firma plaanide ning strateegia kohta midagi olulist teada saada, kuigi R-kioskitesse veab TKH nii Balbiino kui ka Ingmani kaupa, pole virisemist kuulda olnud.

Praegu liigub kaks kolmandikku kogu toodetud jäätisest piiri taha.

Eesti turul võib võrdusmärgi tõmmata Tallinna ja Harjumaa ning muu Eesti vahel - jaotatavad kaubakogused on võrdsed. Tallinna kesklaos on praegu pinda ligi 3700 m", millele lisandub peagi laiendus 2500 m". Alusekohtade arvu arvesse võttes tekib ruumi juurde võrdväärne hulk olemasolevaga.

Ladude rajamisel ning süsteemi loomisel on püütud malli võtta Soomest, kus sarnased külmlaod on enamasti ligi 10 000 m" suurused, paiknedes samal ajal lähestikku. Kui muidu täidetakse täna saabunud tellimused järgmisel päeval, siis TKH suudab Sariku sõnul tellimusi täita ka samal päeval.

Soome jäätisetootjate puhul on normaalne, kui tellimused täidetakse ülejärgmisel päeval.

Transporditeenus ostetakse sisse valdavalt 4-5 partnerilt. Ettevõttel on osaliselt ka oma masinaid, nn kapiautosid, mis suudavad kauba kätte toimetada ka raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse. Sarik ostis kogu transporditeenuse sisse, kuid "kapiautode" teenust soovitud ulatuses turul ei pakuta.

Oleme suurendanud efektiivsust.

Viimase kahe aastaga on ka meil töötajate arv logistikaosakonnas vähenenud, kuid mitte olulisel määral, seda eelkõige seetõttu, et oleme väga kiiresti kasvanud. Hiljuti valmis meil Tallinnas 1500 m" suurune laopind lisaks olemasolevale 6000 m"-le. Külmladu moodustab sellest 5200 m". Lisaks Tallinnale on Balbiinol tütarettevõtted Tartus ning Jõhvis. Viimastel aastatel on kasvanud eksport Baltimaadesse ja Soome. Kogu transporditeenuse ostame sisse.