Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Viimane aeg lisaraha kaasamiseks
Märk sellest, et ridamisi viiakse tuntud firmasid börsile, vihjab majanduse kõrgkonjunktuurile. Ühtegi firmat ei tooda börsile, kui riigil majanduslikult hästi ei lähe. Võib juhtuda, et pärast tänaseid turule tulijaid saabub pikaks ajaks vaikus. Kuid võib minna ka teisiti.
Tunnetan, et aeg oleks küps ka Eesti kapitalil põhineva logistikafirma börsile viimiseks, kes selle asemel, et välisfirmadele kogu kupatusega end maha müüa, võiks laienemiseks kaasata lisaraha börsilt.
Vastuargument oleks, et rahvusvahelisel tasandil on turg enamasti jaotatud ning tihedas konkurentsis on siinsetel tegijatel mõtet liituda suurtega, hakates mõne korporatsiooni kohalikuks filiaaliks. Kahtlemata on see üks valik, eriti veel, kui pakutakse firma eest hinda, millest on raske keelduda. On mõistetav, et inimloomus eelistab 20 miljonit krooni kohe täna, kui et kaks korda suuremat summat näiteks kümne aasta pärast, võimalik risk ning teadmatus toovad hirmu, millega on raske võidelda.
Julgen siiski väita, et eestlased on ühed ettevõtlikumad inimesed Baltimaades ja põhjamaades üldse. Vaid enesekindlusest ning usust, et ollakse suutelised ka välismaiste suurfirmadega konkureerima, jääb puudu.
Eesti kapital peab konsolideeruma ehk ühinemiste tulemusena tuleb luua võimekus lähiturgudel konkureerimiseks mitte enam allhankijate klubis, vaid kõrgliigas. Kui tahetakse töötajatele korralikku palka maksta, tuleb varem või hiljem seda teha. "Koorelahutaja" juurde jõudmine on samm teadmistepõhise majanduse suunas.