Uudised
2. mai 2007 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Küberpätid ründavad Eesti saite

Eile päeval oli olukord Tallinna vihmaga kastetud tänavatel rahulik. Ent see rahulikkus oli näilik - üle Eesti töötasid palehigis sajad IT-spetsialistid, kaitsmaks Eesti firmade ja asutuste veebisaite rünnakute eest. Kinnitamata andmetel oli Eesti internetilehekülgedele välismaalt tehtud päringute arv kasvanud paari tuhande korra võrra.

Riigiprokuratuur alustas eile ka kriminaalmenetlust Eesti internetiserverite vastu suunatud massiliste rünnakute uurimiseks. Kriminaalasja raames on rünnakute taga olevate isikute tuvastamiseks koostamisel ka õigusabipalve Vene Föderatsioonile.

"Ootame Venemaalt kiiret ja otsustavat abi küberkurjategijate tabamisel," ütles riigi peaprokurör Norman Aas.

Pahatahtlike kräkkeriteks kutsutute oluliseks sihtmärgiks olid meediakanalid, püüti takistada neil uudiste edastamist. Tagajärgi vaadates sattus tugevaima ründe alla Postimees Online, mille kodulehekülg eile päeval harva ekraanile kerkis.

Tõsisem rünnak algas tegelikult juba üleeile öösel, mil ajalehe veebiversioon kallati üle peaminister Andrus Ansipit sõimavate kommentaaridega. "Rünnakuid on tulnud igalt poolt: Egiptusest, Vietnamist ehk kohtadest, kus meil eriti palju lugejaid olla ei tohiks," märkis Postimees Online'i vastutav väljaandja Aivar Reinap.

Küsimusele, kui suurt kahju rünnakud tekitanud on, Reinap otsest vastust anda ei osanud. "Ei oska seda mõõta kuidagi. Et kui palju oleme lugejatest ilma jäänud? Või mõjub see meie mainele halvasti, et ei suuda end kaitsta," arutles ta.

Oma osast ei jäänud ilma ka aripaev.ee, mille vastu rünnak algas 1. mai õhtul kella viie ja seitsme vahel.

Häkkerid olid end Äripäeva IT-osakonna juhi Lauri Laupmaa sõnul relvastanud tuhandetesse suvalistesse arvutitesse saadetud bottide ehk pahatahtlike programmijuppidega, mis ärilehe nii eesti- kui ka venekeelse võrguversiooni ummistasid. Olukorra leevendamiseks suleti mõlema lehe veebiversioonile välismaalt sissepääs.

Ajalehtede kõrval sattusid ründe alla ka riigiasutused. Näiteks koormati üle Vabariigi Presidendi kantselei koduleht www.president.ee.

Kantselei pressiesindaja Kristel Petersoni sõnul tehti kindlaks, et rünnak tuli Venemaalt. "Ilmselt oli eesmärk suruda maha internetiühendus, kasutades selleks veebilehe pommitamist tühjade päringutega," märkis Peterson. Tema sõnul üritati leheküljel olevat veebipõhist postkasti reostada masspostitustega erinevatelt IP-aadressidelt, teiste hulgas aadressidelt, mis kuuluvad Venemaa riiklikule andmesidevõrgule ehk siis gov.ru pealt.

Ka internetidomeene pakkuv Zone Media sattus netihuligaansuse ohvriks. "Meie ühendus välismaailmaga ummistati kümneks minutiks," ütles firma üks omanikest Ardi Jürgens.

"Vene foorumites on praegu üleskutsed, et võtke see script ja rünnake seda või toda domeeni. Samas mõnes kohas on jälle öeldud, et ärge praegu midagi tehke, vaid oodake 9. mai ära," ütles Jürgens.

Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse infoturbe osakonna juhi Hillar Aarelaidi sõnul on pea võimatu öelda, kui palju servereid või lehekülgi on kannatada saanud. "Lihtsam on tõenäoliselt minna tänaval katkilöödud aknaid üle lugema," sõnas ta. Nende poole on Aarelaiu sõnul pöördunud mitu asutust, kes on palunud oma saidile välismaalt sissepääsu piirata. Internetiteenuse pakkuja Elioni poole oli pöördunud ligi paarkümmend klienti palvega sulgeda lehele ligipääs välismaalt.

Hansapanga ja SEB Eesti Ühispanga teatel neile rünnakuid tehtud pole.

Eestis on praegu kahe poolega asi internetis toimumas. Üks on see, mis puudutab allkirjade kogumist monumendi või inimese mahavõtmiseks.

Seda on internetis odavam ja lihtsam teha.

Teine pool on tehnilised rünnakud, millega on natuke raskem vahele jääda, kuid mida pole õnneks väga raske tõrjuda. Kui riigi infosüsteemide kallal poleks nii head tööd tehtud, suudaks üks inimene pool riiki halvata.

Praegu on aga lihtne lahendus panna Eesti serveritel välismaalt sissepääs kinni. Eestlased saavad ikka oma info kätte.

Kõige hullem oleks siis, kui me ei saaks oma igapäevaseid asju teha. Ei saaks tuludeklaratsiooni või pangas ülekandeid teha. Ühelt poolt on see halb klientidele ja teiselt poolt ka firmale, kes selle tagajärjel kannatavad.

Autor: Gert D. Hankewitz