Lätlased taunivad märatsemist Tallinnas

"Inimeste arvamused on erinevad," tõdes eile ametnikuna töötav Irena Grate. Tema sõnul toetab venekeelne elanikkond põhiliselt piketeerijaid, samas kui lätlased mõistavad monumendi teisaldamise vajadust ja põhjusi. "Olin ise esialgu monumendi teisaldamise vastu, aga edasised sündmused on näidanud, et võib-olla on see õige samm," tõdes Grate.

Ligi aasta Riias elanud Taavi sõnul on isegi arvamus, et suures pildis ongi hea, et märuliks läks. "Ühiskonna olulisematele probleemidele tihti enne lahendust ei otsita, kui veri väljas," tsiteeris ta sõbra sõnu. Samas on Taavi sõnul ka inimesi, kes pole eriti seda meelt, et pronkssõduri teisaldamine praegu valitsuse õige otsus oli. "Igal juhul südames ollakse meie poolel, isegi kui kuju viimist ei kiideta heaks. Märatsemist ei kiida keegi heaks, neid inimesi peetakse ikka pättideks," lisas Taavi.

Läti välis- ja peaminister on esinenud Eestit toetavate avaldustega. Sama on teinud ka mitmed erakonnajuhid. "Läti valitus on meid algusest peale toetanud ja meid mõistnud," rõhutas eile Eesti suursaadik Riias Jaak Jõerüüt, kelle sõnul on kohaliku pressi huvi sündmuste vastu väga suur. Pärast monumendi teisaldamist Tallinnas asus Läti politsei valvama ööpäev läbi Eesti saatkonda. Jõerüüdi kinnitusel pole saatkonda rünnatud.

Samas viibis esmaspäeval Tallinnas mitteametlikul külaskäigul Läti europarlamendi saadik Tatjana Ždanok, keda peetakse Balti Kremli-meelsete organisatsioonide hääletoruks Euroopas. Postimehe andmetel oli Ždanoki eesmärk koguda infot ning tõstatada probleem europarlamendi ees.

1. mail kogunes Riias 200 inimest, kes lehvitasid punalippe ja õhupalle.

Peamiselt olid need vanemaealised, kes tõid kaasa ka lapselapsi. Läti sotsialistide partei esindajad kõnelesid venelaste probleemidest. Dzimtene partei saadik Sergei Žuravljov teatas, et Läti kuulumine ELi on riigile hukutav ja inimeste elu halveneb, vahendas kohalik Delfi portaal. Sarnased kogunemised peaksid korduma 4. ja 9. mail.