Venemaa survemängud

Kuigi Lätis ja Leedus valitseb tänavatel rahu, ei ole Venemaa poliitiline ja majanduslik surve seal väiksem kui Eestis. Igas riigis on oma nõrgad kohad, mida Kreml kasutab ära oma huvides, Balti riikide ühtsuse lõhkumiseks.

Kui seni on Vene majanduse ja poliitika lõimumine ning Vene meedia allutamine Kremli kontrollile olnud Balti riikide jaoks suhteliselt abstraktne teema, siis äsjased Tallinna sündmused näitavad, et asi on läinud palju konkreetsemaks.

Nüüd püüab Venemaa Balti ühtsust lõhkuda Läti kaudu. Aigars Kalvitise valitsus otsustas minna poliitilisele järeleandmisele ja loobus, erinevalt Eestist, piirilepingu deklaratsioonist. Nagu nõiavitsa väel avanesid Kalvitisele Venemaa presidendi Vladimir Putini ja Gazpromi juhi Aleksei Milleri uksed. Vestlusteemaks oli gaas.

Läti on huvitatud tulevase Läänemere gaasijuhtme ühendamisest oma suure gaasihoidlaga. Aga mitte ainult. Tuleb välja, et põhimõtteliselt lepiti kokku ka gaasil töötava võimsa, kuni 4000megavatise Kurzeme soojuselektrijaama ehitus. Sellest kujuneks otsene konkurent Balti riikide ja Poola kavandatavale uuele Ignalina tuumajaamale. Sel juhul Läti ilmselt loobuks oma miljardieurosest osalusest Ignalinas ja muudaks järsult olukorda Balti energiaturul.

Teine Vene huvipunkt Lätis on Ventspilsi sadam. 2003. a algusest hoiab Venemaa seda toitva naftajuhtme järjekindlalt kuiva. Käib võitlus sadama peamise firma, Ventspils Nafta (VN) üle kontrolli kehtestamise pärast.

VNi kauaaegne peamine mõjutaja Aivars Lembergs on korruptsioonisüüdistusega eeluurimise all ja tema vastased püüavad samal ajal VNi üht põhiaktsionäri Latvijas Naftas Tranzitist üle võtta. Väidetavalt on nad valmis oma osaluse venelastele maha müüma või siis alustama nendega tihedat koostööd. Läti allikate kohaselt oli Kalvitisel Putiniga muu hulgas juttu, kuidas saaks Vene nafta Ventspilsi tagasi.

Kuid kogu Läti poliitilise elu võib segi paisata kinni istuv mõjukas Lembergs, kes on ähvardanud esitada prokuratuurile oma "stipendiaatide nimekirja", kus arvatakse olevat mõjukaid poliitikuid. See võib kaasa tuua ennetähtaegsed parlamendivalimised.

Kui Läti otsib oma äriprobleemidele lahendust Kremlist, siis Leedu on läinud teist teed ja püüab suurendada oma energiasõltumatust Venemaast. See on põhjus, miks riigi tähtsaim ettevõte Mažeikiu Nafta müüdi Poola PKN Orlenile. Nagu teada, sulges Venemaa remondi ettekäändel seda varustava naftajuhtme. Kreml annab naftakraani avamise kohta põiklevaid vastuseid ning leedulasi naftatoru inspekteerima ei luba.

Nähes, nagu äsja Eestigi, et üksi jääb jõust väheks, on Leedu lubanud võtta Mažeikiu Nafta teema üles ELi välisministrite maikohtumisel ja kui ELilt abi ei saa, on Leedu valmis koos Poolaga vetostama ELi ja Venemaa strateegilise partnerlusleppe kõneluste alustamise.

Energiasõltumatust taotlev Leedu on Läti ootamatu elektrijaamaplaani pärast õnnetu, sest see suurendaks Balti regiooni sõltuvust Venemaast veelgi.

Kõiki neid Balti riikide probleeme jälgides on raske öelda, kus lõpeb suhetes Venemaaga majandus ja algab poliitika. Venemaa tugevneb taas. Eestis prooviti selgelt mõjutada valitsuse vahetamist endale meelepärasema vastu, sest alati leidub jõude, kes on valmis neid mänge kaasa mängima. Kui praegu ei läinud asi läbi Eestis, siis järgmisena võib see juhtuda Lätis. Üksi on Balti riigid küll nõrgad, aga koostöö oma huvide kaitsmisel lonkab.