Orhideed koondavad huvilised klubisse

Henrik Aavik 04. mai 2007, 00:00

Orhideekasvatajate klubi ei ole juriidiliselt vormistatud üksus, asju aetakse foorumite, e-kirjadega postiloendite ning telefonikõnede kaudu. Igaks kogunemiseks teeb keegi midagi süüa, lauale ilmub veinigi.

Kogunetakse mõned korrad kuus, või siis, kui pähe tuleb. Internetisuhtlusest ei piisa - lilli peab ju nägema ka. Internetist mitte ainult ei saada infot, vaid seal antakse ka ise nõu. Meenutatakse lugu, kus nõu oli küsinud keegi, kes oli peale ümberistutamist iga päev lille korra potist välja võtnud, et näha kuidas juured uue koduga harjuvad. "Hingad sügavalt sisse ja siis ikka kirjutad põhjaliku vastuse. Närvi ei tohi minna," tõdeb Merle Toompark, kes on klubis olnud vaid veidi üle aasta.

Kui kostitaja lilled on üle vaadatud, siis istutakse lauda ning mingit linnaklatši ei aeta, kohe asja juurde. "Ma ei luba kodus mehel rõdul suitsu teha, kui on miinuskraadid. Kui on soe, siis lilled tahavadki värsket õhku, siis las teeb," jagab Kristi Sootla, ametilt lillepoodnik, klubiliikmetega nippe kodukorra tarvis. "Täide vastu on parim vahend kurgid," jätkab Kristi. "See meelitab kõik parasiidid ligi. Tigu tuleb tunni jaga sööma, ta tunneb lõhna kuni nelja meetri kauguselt. Kui panna ööseks kurki, siis tulevad kõik - kilptäid, hooghännad, teod. Olen väga kirglik jahilkäija oma orhideepottides, ühe lille tõin Nurmiko laost, siis olid korraga hooghännad, teod, kilptäid ja lehetäid. See on seniajani rekord."

Siiski ei süüdista klubilised poode - parasiidid tulevad suletud pungades juba ebakvaliteetsetest taimekasvatustest.

Klubi külastab organiseeritult messe ja näitusi lähiriikides, põhiliselt Soomes, kus orhideekasvatamine on väga populaarne. Samuti korraldatakse omale väljasõite Eesti piires, näiteks saartele või põhjarannikule, nii kasvatajatele külla kui ka lihtsalt loodusesse orhideesid vaatama.

Liina Orle, tavaelus personalitöötaja, on orhideeklubi ostujuht. Klubi oluline eelis on võimalus koos välismaalt taimi tellida.

Internetist otsitakse kaup välja ja siis koos tellitakse. Taimed tulevad kohale postiga, transport on koos tellides palju odavam. "Varem tellisime juhuslikult, aga nüüd on nii, et korra kuus läheb tellimus teele ja kui hiljaks jääd tellimusega, siis saad järgmisel kuul," on Liina korda klubis karmistanud.

Tellitakse siiski ainult Euroopa Liidu piirest, kuna paberimajandus ja logistika näiteks Taist tellimisel oleks liiga keeruline. Siiski ei välistata eksootilisi tellimusi tulevikus.

Kasvatustes olevat hindade erinevused on silmaga näha, odavates on lehedefektid, parasiidid, kallid oleks nagu omal kodus kasvatatud. "Ostes vaatad küll kataloogist, et mis ma sellest 30eurosest ostan, võtan parem mujalt 8eurose. Muidugi, kui ta ellu jääb, siis saab temast ikka asja. Aga vahe on sees," seletab Merle.

Omavahel vahetatakse ka juba ostetud orhideesid.

"Jaapani keisri perekond lõhnastas vanasti Dendrobium moniliforme õitega oma riideid, kuna sellel on nii täiuslik lõhn. Ta paljuneb väikeste keikidega, mis tulevad varre peale. Need võib ära võtta kergelt keerates ja eraldi istutada. Minu sellel taimel on igale keigile juba meil klubis omanik olemas ja järjekorraski veel ootamas," tutvustab Kristi ühte oma sajakonnast orhideest.

Orhideed on maagilised lilled, mille kasvatamine hobina võib inimese jäägitult endasse haarata.

Ühel päeval saad sa oma esimese orhidee. Ta potsatab su koju koos su abikaasaga või ostad ta ise supermarketist meeleheitehoos, sest ta maksis seal ainult 190 krooni ja oli ju nii kaunite õitega, pealegi moes! Enamasti on see mõni kuukinga (Phaleonopsis'e) või veenuskinga (Paphiophedilum'i) hübriid.

Ükskõik, kuidas sa ta said, hakkad sa mõtlema, kuidas selle kauni võõramaalasega hakkama saada. Keerutad tema ümber. Tõstad ühe akna pealt teise peale. Toksid Google'isse "orhidee" ja avastad, et polegi häid vastuseid, või õigemini, neid vastuseid on palju ja igaüks räägib erinevat juttu.

Varsti saad selgeks, mis on kuukinga juures kõige ilusam osa. Hoopiski mitte kaunid õied, vaid terved juured! Üks hoolikas orhideekasvataja veedab iga päev aega oma taime(de) juurte vaatlemisega: kas need on hallid, tähendab kuivad ja vajaksid kastmist, või helerohelised, oma parimas konditsioonis või, oh hullu, pruunid! - seega siis surnud, tavaliselt ülekastmise tagajärjel. Oluliseks muutub, kas juured on ühtlast värvi nagu puhkeperioodil või on tipud heledamad ja teravaotsalised ehk siis kasv on alanud. Õpid tundma iga juurte seisundit ning mida siis teha või tegemata jätta.

Aja möödudes tahaks oma kaunitari istutama hakata, aga milline see õige muld peaks olema? Selgub, et tõeliseks orhideekasvatajaks saab see, kes oskab teha vahet mullal ja substraadil. Te võite proovida orhideekasvatajate seltskonnas kõva häälega öelda "orhideemuld" ja vaadata, mis siis juhtuma hakkab. Lohutuseks: tegemist on intelligentsete inimestega ja te jääte ellu, aga te maine nende taimede huvilisena on pikaks ajaks väga madal.

Substraat on orhideede kasvusegu, mis koosneb männikoore tükkidest, tammelehtedest, sekka võib panna ka korgitükke, lehtpuusütt, keramsiiti, turbasammalt, kookosekoore tükke ja kookoskiude. Mõni tänapäevasem kasvataja kasutab substraadiks ka klaaskuulikesi või mineraalvatti. Peamine on, et see laseks hästi vett läbi ja ei jääks pikaks ajaks niiskeks. Kindlasti ei sarnane see mullaga. Tegelikult tuleb kuukingaga mullast ringiga mööda käia. Muld kuukingale ei sobi!

Värske substraadi lõhn on orhidomaanile virgutavam kui hommikukohv. Selles on männimetsa ja raba lõhna pisut vihmasel kevadhommikul. Kopitanud lõhn seevastu tõstab ihukarvad turri, sest selliselt lõhnab liiga kõdunenud ja liigniiske substraat, millest tuleb oma taimed kähku ära päästa.

Peale seda, kui oma esimese kauni kuukingaga hästi hakkama olete saanud ja ta järjekordset õievart ajab, tundub teile, et see ongi uus elu. Te kogute usinasti vihmavett (sest see pidi orhideetaimele kõige parem olema) ja vaidlete foorumis juba omainimesena sambla lisamise üle substraati või söe mõjust soolade kogujana ja arutate saatusekaaslastega juurte tervise üle: sentimeeter uut juurt on uhkustamist väärt! Olete testinud erinevate substraatide vettpidavust ja taimedele lisavalguse andmise võtteid. Kaevate entusiastlikult metsas, korjate puukoort, segate substraate. Teie kappi on siginenud erineva suurusega potid, okskäärid, tugikepid, mürgipudelid ja pritsid. Endised lemmikud draakonipuu ja diffenbahhia on ammu leidnud uue kodu ning teie aken on täis eri liiki ja värvi orhideesid…

Kunagi võib saabuda aeg, kui te detektiiv Nero Wolfe'i kombel panete selga kollase kitli, ette põlle ning lähete oma kasvuhoonesse, et pottidesse sütt kühveldada ja arutada tolmeldamisgraafikute üle. Kaugel, väga kaugel on aeg, kus te enda aretatud orhideetaime rahvusvahelisele näitusele viite, aga esimene samm on juba astutud.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 10:31
    Otsi:

    Ava täpsem otsing