Põhimõtteliselt pole midagi valesti tehtud

Eks see tiksu taustal kogu aeg, näiteks suure osa siinse venekeelse meedia toonis Eesti elu kajastamisel ja muis katseis hoida venekeelset rahvast infosulus ja demagoogia meelevallas.

Kindlasti pole midagi põhimõtteliselt valesti tehtud. Jutud riikliku integratsioonipoliitika läbikukkumisest reedavad kas närvide kaotust äsjastest ekstsessidest või siis utoopilist soovmõtlemist, nagu olemuslikult nii keerukaid asju saaks klaarida ülikiiresti. Vaja on järjekindlust, külma verd ja avatust. Seda on riik esimest metoodilist integratsiooniprogrammi ellu viies (algas 2000) reeglina ilmutanudki.

Vahel tuleb ka lihtsalt ära oodata, kuni ühiskonna inertsem osa oma kogemuse kaudu hakkab vedu võtma. Nt jooksid mõne aasta eest tühja katsed korraldada tasuta eesti keele kursusi täiskasvanuile. 2006. aastal aga, kui pärast konsulteerimist potentsiaalse huvirühmaga katset kordasime (õpetajad, lasteaednikud), oli huvi suur ja osavõtt pidev. Olime selleks ajaks suutnud infoblokaadi omajagu hajutada, teave sellest jõudis ka Ida-Virumaale jt sihtrühmadeni. See muutis mõttekaks vastava punkti sisseviimise valitsusprogrammi ja uude integratsioonistrateegiasse.

Korrigeerida tuleb rolli- ja koormuse jaotust integratsioonisihtasutuse ja valitsusasutuste vahel. Sihtasutus on teinud oodatust rohkemgi. Samas riiklikku poliitikat teostavate ministeeriumite, nt haridusministeeriumi, rollitaju ja toimimine on jäänud tihti ebamääraseks.

Uus strateegia näeb ette järeleproovitud tegevussuundade laiendamist ja kinnistamist, nt tööjõulähetusi vene enamusega piirkonnist muudesse Eesti regioonidesse, keele- ja suhtluslaagreid lastele ja vähemuskultuuride tugevamat toetamist.

Autor: Paul-Eerik Rummo