Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Vihmaveetorudelt kokku hoidmine ajab rennid umbe
"Vihmaveetorude ja rennide valikul tuleb ikka lähtuda konkreetsest majast ja katusest," selgitab katusetarvikuid müüva ja eritellimusel tegeva Ruukki Eesti OÜ müügiesindaja Madis Allik. Kuid üldreeglina peaks 90-100millimeetrise läbimõõduga standardtoru puhul arvestama, et see suudab vett vastu võtta kuni 80 ruutmeerilt katusepinnalt. Vastasel juhul hakkab suure saju korral vesi üle vihmaveerenni ääre tulema ning külmade saabudes kipuvad renn ja toru jäätuma.
Vihmaveetorude ja rennide paigaldaja FIE Peeter Kruus leiab, et kui vihmaveetoru umbe läheb, peab seal sees olema ikka väga suur oks. Teisalt aga tähendab umbeminek külmade aegu jäätumise algust rennis ja torus. Kui rennis vesi jäätumisel lihtsalt tardub, siis torule võib see lõppeda rebenditega valtsimiskohtadest.
Kruusi sõnul päästavad erilisi kandilisi vihmaveetorusid jäätumisel rebenditest pikuti alla kulgevad lõõtsalaadsed lained. Need muudavad toru paisuva jää suhtes elastsemaks. Seevastu klassikaline kokkuvaltsitud ümartoru on tema kinnitusel jää ees täiesti kaitsetu.
"Ma ei ole kuulnud sellisest omadusest. Pigem annab selline volditud pind torule hoopis teatava jäikuse," kahtleb katuseid ja tarvikuid paigaldava firma OÜ Plekk-katusemeister juhataja Jaanus Aedla. Tema sõnul on Eestis müügil ka plastmassist vihmaveetorusid, aga need sobivad pigem Itaaliasse.
Kui klassikalised maja räästale kinnitatud ripprennid vajuvad sodiga täitumisel ja korduval jäätumisel viltu, siis peaaegu katusepealne valtsrenn on Aedla kinnitusel peaaegu deformatsioonikindel ja sobib katusel kõndivale täismehele kindlaks jalgealuseks. Peale valtsplekk-katuste saab katusepealseid renne teha teistelegi katustele.
Lisaks toimib katusepealne renn ka tänapäevastel katustel nõutava lumetõkkena. Ripprenn seevastu võib Aedla seletusel ebaprofessionaalselt paigaldatuna jääda ette katuselt langevale lumelaviinile ja väänduda. Samas erinevalt katusepealsest rennist saab ripprenni alati täiendavalt paigaldada.
Nii Kruusi kui ka Alliku soovitusel tuleb renne puhastada sügisel kaks korda ja kevadel üks kord - siis on välditud renni ja torustiku umbeminek ja jäätumine. Kaabel on siin vaid täiendav abinõu.
Väga suured vihmaveetorude suunamuutused, painded, vahelduvad horisontaalid ja vertikaalid soodustavad sodi kogunemist ja jääkorkide teket.
Kevadeti, kui katus pealt sulab, tekivad vahekarniiside kohal veel külmadesse vihmaveetorudesse jääkorgid. Seepeale hakkab torude liitmike ja hiljem jää laialilükatud valtside vahelt vesi välja pritsima ning sein märgub.
Alt otsast tuleb vihmavesi juhtida maapealsesse renni või sadeveesüsteemi.