Tänu kõrgele aktsiisimaksule, piirangutele
ja suitsetamisvastastele kampaaniatele ei ole suurtel tubakakontsernidel
uustulnukate konkurentsi karta.
Mida enam ettevõtted kontsentreeruvad, seda rohkem jõudu jääb neil hindade määramiseks, mis tähendab kasumi suurenemist, lisaks on suurfirmadel väiksed tootmiskulud, samuti müüvad nad toodangut pigem otse väikestele toidupoodidele kui suurtele jaekontsernidele, kes võiksid neilt soodsamaid hindu välja pressida, kirjutas Ärileht.
Maailma suurim tubakaturg asub praegu Hiinas, sealsed 350 miljonit suitsetajat tõmbavad ära umbes 30% maailma toodangust. Tänu sellele on Hiina riiklik pea monopoolses seisundis CNTC, mis valmistab aastas ligi 1,8 triljonit sigaretti, ka maailma suurim tootja, kelle tegevusvälja vaatavad lääne kontsernid kadedusega. Üks võtmeküsimusi ongi, kas millalgi avaneb Hiina turg välismaalastelegi või püüab hoopis Hiina hiiglane ülejäänud maailmas edu saavutada.
Kuni Hiina turg jääb ligipääsmatuks, peavad lääne suurtootjad leppima ülejäänud maailmaga. Suurim neist on USA kontsern Altria Group – Philip Morrise omanik –, mis valmistab aastas ligikaudu triljon tubakatorukest.
Tublisti jäävad temast maha British American Tobacco ja hiljuti viiendal kohal paiknenud Briti tootja Gallaher ostnud Japan Tobacco. Neljandat kohta hoidev Briti Imperial Tobacco püüab püsida nende kannul, kavandades tööstusharu kuuenda numbri, 1999. aastal kunagiste Prantsuse ja Hispaania tubakamonopolide Seita ning Tabacalera baasil moodustatud Altadisi omandamist. Kui seegi liitumine õnnestub – Altadis on tõrjunud juba kaks Imperial Tobacco lähenemiskatset –, täidaksid neli suuremat valmistajat juba ligi 70% maailma tubakaturust (muidugi kui Hiinat mitte arvestada).