Tööjõupõud tirib Eestit tagasi

Eestist rebisid sel aastal konkurentsivõime poolest ette Saksamaa ja Suurbritannia.

Uuringu korraldanud Eesti Konjunktuuriinstituudi juhtivteadur Leev Kuum hindas Eesti tulemust, vaatamata väikesele tagasilöögile, tugevaks, kuid siinsed ettevõtjad kurdavad konkurentsivõimet pärssiva palgasurve ja tööjõupuuduse üle.

"Varsti on olukord selline, et palgatöötaja elab üha paremini, aga ettevõtja üha kehvemini," sõnas lasterõivaste tootjat OÜ Lenne juhtiv Urmas Leeman ja lisas, et Eesti on jõudnud üleminekufaasi, kus tuleb paremini teenimiseks midagi uut välja mõelda. "Näputöö aeg hakkab otsa saama," arvas ta.

Aprilli lõpus ulatuslikku värbamiskampaaniat alustanud Rimi Eesti Food ASi tegevjuhi Ruth Laatre sõnul pole probleem enam niivõrd palgasurves, kuivõrd just töökäte puuduses. "Oleme erandkorras pakkunud töötajatele tavapärasest oluliselt kõrgemat palka, aga ikkagi pole lihttöötajaid võimalik leida," kurtis Laatre.

Lahendusena pakkus kaubanduse tippjuht välja välistööjõu sissetoomise hõlbustamise ja kutsehariduse maine parandamise. "Töötute hulgas on palju haritud inimesi, nad pole nõus väiksema palga eest madalama ametikoha peal töötama," rääkis Laatre.

Leeman seevastu välistööjõudu riiki ei laseks. "Nad ei kipu tavaliselt pärast riiki saabumist enam lahkuma ja tekivad poliitilised pinged," oli Leeman skeptiline.

Tartus asuvat OÜ Greif trükikoda juhtiv Kalle Rannu tunnistas, et kohati on odavam Soomest trükkal tuua kui kohalike hulgast värvata. "Tartus on tööjõupuudus eriti terav probleem. Oleme jõudnud olukorda, kus spetsialistide kõrval ei leia isegi lihttöölisi," nentis ta. Ühe probleemina tõi Rannu välja asjaolu, et inimesed ei taha enam graafiku järgi tööl käia. "Tahetakse töötada kaheksast viieni ja kogu moos. Meie trükikoja sisseseade on aga niivõrd kallis, et niisugust luksust lubada ei saa," sõnas Rannu.

"Peame tähelepanu pöörama nõrkadele lülidele. Kui suudame arendada infrastruktuuri, tõuseme edetabelis taas," märkis Kuum.

Ma ei ole uuringu detailidega kursis, aga edetabelis paar kohta siia-sinna kõikumine ei tohiks murelikuks teha.

Eesti ettevõtjate jaoks pole majanduskeskkonnas suurt midagi muutunud, kuid meid ähvardavad siiski mõned makromajanduslikud riskid.

Kui näiteks Lätil peaks majanduslik olukord veel kehvemaks muutuma, heidab see varju ka hinnangutele Eesti kohta.

Samuti on oma mõju võimalikel sanktsioonidel Venemaa poolt näiteks Eesti-Vene piiril liikluse takistamise või mille iganes näol.