• OMX Baltic0,45%299,68
  • OMX Riga−0,23%863,51
  • OMX Tallinn0,07%1 954,76
  • OMX Vilnius0,7%1 165,75
  • S&P 5002,03%5 484,77
  • DOW 301,23%40 093,4
  • Nasdaq 2,74%17 166,04
  • FTSE 1000,05%8 407,44
  • Nikkei 2251,38%35 521,51
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%94,39
  • OMX Baltic0,45%299,68
  • OMX Riga−0,23%863,51
  • OMX Tallinn0,07%1 954,76
  • OMX Vilnius0,7%1 165,75
  • S&P 5002,03%5 484,77
  • DOW 301,23%40 093,4
  • Nasdaq 2,74%17 166,04
  • FTSE 1000,05%8 407,44
  • Nikkei 2251,38%35 521,51
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%94,39
  • 14.05.07, 17:37
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

DnB NORD Grupp: süviti vaadates ei ole majandus kuigi suures ohus

DnB NORD Grupi juhtiv makroanalüütik Vadimas Titarenko leidis, et kuigi Eesti majanduses on esmapilgul näha ohumärke, ei ole täpsemal analüüsil rasket maandumist oodata.
Lähiaastail on Titarenko sõnul Baltikumis oodata jätkuvalt kiiret majanduskasvu.
Peamiste majandust ohustavate faktoritena tõi Titarenko välja liiga kiire majanduskasvu, mis on enamasti tingitud sisenõudlusest, suureneva jooksevkonto puudujäägi, kiire laenukasvu, kõrge inflatsiooni ning palkade ja tootlikkuse vahel haigutava lõhe.
Nende kõigi puhul osutas Titarenko oma ettekandes ka riske maandavatele teguritele. Nii suudavad tema hinnangul majandust tasakaalus hoida suurenevad investeeringud. Kui Euroopa Liidus investeeritakse masinatesse ja seadmetesse keskmiselt umbes 7% SKPst, siis Eestis on see kaks korda suurem ehk 14%, andes riigile head eeldused tulevikus tootlikkuse tõusule.
Vahe ekspordi ja impordi vahel katavad otsesed välisinvesteeringud, mida on Eestisse viimastel aastatel tulnud märkimisväärselt enam kui naaberriikidesse.
Rasket maandumist aitavad leevendada ka riigi pea olematu võlakoorem ja tugev eelarvepoliitika ning välismaises omanduses olev pangandussektor. Hea märgina tõi Titarenko välja ka kinnisvaraturu jahtumise ja laenumahtude kasvu mõningase pidurdumise.
Tema sõnul ei ole üheski Balti riigis oodata devalveerimist. Praeguste analüüside põhjal tooks näiteks lati devalveerimine pigem kaasa negatiivseid kui positiivseid efekte.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele