Kiired esiveolised tagaveogurude käes

Kuna tegu on esiveoliste autodega, otsustasime teha testi kurioossemaks ja panna nende rooli kaks paadunud BMW- ehk siis tagaveolise auto guru. Ohvriteks valisime vabaklassi ringrajasõitja Tõnu Soomeri ning kiirendusradadel ja ka kurvisõidus nime teinud Eero Pesuri. Testi jaoks autode välja valimine polnud iseenesest raske, sest Mazda 3 MPS on oma klassi kiireim, Honda Civic Type R peaks olema üks paremaid juhitavuselt ja Renault Clio Sport on end igast küljest hästi näidanud.

Mehed uhtusid kordamööda autodega Rapla kardirajal ja kommenteerisid, millise mulje üks või teine auto neile rajal jättis. Jälgiti juhitavust, pidureid, mootorit jms.

Eero Pesur kiidab taevani Honda käitumist kurvis, mis olevat väga hea ja teistest testis osalenud autodest kindlasti selles elemendis üle.

Tõnu Soomer kinnitab, et Honda on hästi täpne ja mugav. Ta nendib, et Type R ei üllatanud mitte kunagi ja oli käes väga kindel. Civic pakkus väga head tunnetust ja nii juhiiste kui ka rool edastasid sõitjale väga kasulikku informatsiooni auto käitumise kohta.

Honda pidurite kohta ütleb Soomer, et temal nendega ühtegi probleemi ei tekkinud. Siiski nendib ta piduri suurust ja ehitust vaadates, et sooja ilmaga aeglasel rajal pikemalt sõites võib tekkida ülekuumenemine. Eero Pesuri arvates on Honda pidurid mingi möödalaskmine, sest esimesi veel natuke oli, aga tagumisi polnud velje tagant õieti nähagi.

Honda mootor on Pesuri arvates võrreldes teise ilma ülelaadurita auto ehk Renault'ga parem. Ka Soomerile meeldib Honda mootori dünaamika. Samuti on tema sõnul Honda pehmem käsitseda kui Renault.

Küsimuse peale, kuidas Renault kurvis käitub, hakkab Eero Pesur esmalt naerma ja teatab, et nende piduritega ei saagi sellel autol mingit kurvikiirust olla. Enne kurvi pidurdab auto järsult ja tugevalt end kinni, põhjendab ta. Muid etteheiteid Pesuril Renault' kohta pole, pigem ikka kiidusõnad.

Tõnu Soomer nendib, et Clio on nagu väike võidusõiduauto - hästi jäik ja täpne. Lühike teljevahe annab tema sõnul väga hea kiiruse just aeglastes kurvides. Lühikese ja laia autona tundunud Renault Clio Sport jättis Soomeri sõnul talle mõnusa emotsiooni.

Renault saab pidurite poolest mõlemalt mehelt maksimumhinde - Clio Brembod olid teisest kahest pikalt üle. Soomer nendib, et Renault' pidur jäi nagu kännu taha seisma, töötas hästi ning konkreetselt. Tema sõnul polnud kordagi tunnet, et piduripedaal võiks pehmeks minna ja Clio on selles osas kolmest autost raudselt number üks.

Pesur arvab, et tegelikult võiks Renault'l rohkem jõudu olla, siis oleks see juba väga hea auto. Soomer nendib, et tegelikult pole tal Renault'le ühtegi etteheidet, lihtsalt inimeste soovid ja sõiduharjumused on erinevad.

Mazda juhitavuse kohta nendib Eero Pesur, et auto kipub saba liputama ehk külge ette viskama. Osalt põhjusel, et sellel oli ka märksa suurem kiirus kui teistel võrreldud autodel.

Tõnu Soomeri meelest on Mazda kurvis kõige kohmakam ja jätab suure auto mulje. Kui Mazdal poleks 260hobujõulist mootorit, olnuks temaga kurvi läbida väga raske. Soomer nendib, et Mazda 3 MPS sõitis kurvi läbi puhtalt oma jõu abil. Jõuga vedas nina kurvi sisse ja jõuga ka välja. Kardirajale see auto mehe sõnul tegelikult üldse ei sobi.

Pidurite poolest paneb Pesur Mazda teisele kohale: enam-vähem need ju töötasid, arvestada tuleb sedagi, et vaja oli pidurdada teistest suuremat hoogu. Soomer võrdsustab Mazda piduritelt siiski Hondaga, sest pärast kahe-kolme ringi sõitmist kippus pidur kuumaks ja pedaal pehmeks minema.

Autosid testinud võidusõitjatega mootoritest juttu tehes pidi ikka ja jälle kuulma, kuidas üks mudel on teistest kõvasti üle. Ja üle käis loomulikult Mazda mootor, millel järgmisest testis osalejast ligi kuuskümmend hobujõudu rohkem.

Eero Pesur ei saa testsõitude järel nentimata jätta, et see oli puhas pöördemomendi pidu ja pillerkaar, mida Mazda pakkus.

Võlgu ei jää ka Tõnu Soomer, kellele Mazda 3 MPSi jõud vägagi muljet avaldas. Ka turbiini töö meeldis talle ja mingeid viivitusi ette ei tulnud.

Tõnu Soomeri sõnul on kolmest testitud väikesest keskklassi autost tänavale parim Mazda, millel on ämbritega hobujõude ja samas kõige pehmem vedrustus.

Ka maanteel sõites ei saa teised kaks võrreldud masinat Mazda mugavusele vastu. Eero Pesur kiidab samuti Mazda tänavasuutlikust ja eriti meie teedele sobivat üsna pehmet vedrustust.

Soomer nendib, et kui ta oleks kaheksateistaastane ja tahaks iga päev kihutada, oleks väga raske valida Renault' ja Honda vahel. Honda sisu jättis siiski parema ja kvaliteetsema mulje, nendib ta. Kvaliteedi osas Pesur vaidlema ei kipu, küll toob ta märkusena välja, et Honda ülisportlikud istmed on tema mõõtu mehele selgelt väiksed ja sajakilostel sinna autosse eriti asja pole.

39aastane Soomer märgib naerdes, et kui ta oleks kakskümmend aastat noorem, langeks tema valik ilmselt Renault'le. Kui noor mees saaks selle autoga iga päev kihutamas käia ... see on ikka tõeline fun, mida Clio pakub. Soomeri sõnul võiks Renault'ga veidikese näppimise järel juba võidu sõita.

Kui esitan mehele küsimuse, millise ta neist kolmest oma pojale esimeseks autoks valiks, langeb Soomeri mõte ikkagi Renault' peale, milles on piisavalt kõike, et just sellega sõitma õppida.

Vastates küsimusele, kuidas käitusid autod tagaveoga harjunud gurude käes, ei heitnud mehed sõiduriistadele midagi ette. Mõlemad leidsid, et asi pole üldse selles, milline sild veab, vaid hoopis selles, kuidas auto balansis on.

Kõik kolm testitud autot tundusid heas seades olevat ning jätsid mõlemale positiivse mulje. Kui küsida Pesurilt, kas ta ise ei tahaks vedavat silda vahetama hakata, puhkeb võidusõitja naerma ja ütleb, et BMW pole lihtsalt esiveolist mudelit teinud.

Fotod: Andras Kralla