Hirm tuumatalve ees on tagasi

Külma sõja ajal teoretiseeriti palju võimaliku tuumasõja mõjude üle. Leiti, et tuumalöökide tagajärjel atmosfääri paiskuv tolm tekitab nn tuumatalve, see tähendab keskmise temperatuuri mõnekraadist langust, mis tooks endaga kaasa viljaikaldused ning sellega seotud rahutused, näljahädad ja ülemaailmse kaose, vahendas Discovermagazine.

Nüüd on teadlaste käsutuses mudelid ja arvutusvõimsused, millest külma sõja aastatel ainult unistada võis. Modelleeriti saja Hiroshimale visatud tuumapommi võimsusega plahvatuste mõju. See võib tunduda suur arv, kuid India ja Pakistani vahel puhkeda võiva täieulatusliku sõja korral tuleb umbes sellise kogusega arvestada. Kogu maailma tuumaarsenalist moodustab see vaid murdosa.

"Plahvatused tapaksid otseselt vähemalt 20 miljonit inimest. Suits ja tolm atmosfääri pihustunud aerosoolidena blokeeriksid aga vähemalt kümneks aastaks olulise osa maapinnani jõudma pidanud päikesevalgusest," ütlesid Brian Toon Colorado ning Alan Robock Rutgersi ülikoolist. "Tulemuseks on vähenenud sademetehulk ning ülemaailmselt vähemalt ühe kraadi võrra langenud õhutemperatuur".

"Nii ulatuslikku ja kiiret kliimamuutust pole ajaloolisel ajal varem esinenud," kinnitasid uurijad. Vrrelda võiks seda vaid väikse jääajaga – 14. ja 19. sajandi vaheline jahedam periood.

Kahjulikud mõjud ei piirdu vaid kliima jahenemisega. Plahvatusel vabanenud gaasid aitaksid oluliselt kaasa osoonikihi hävitamisele, mis jätaks Maad asustavad elusorganismid tapva ultraviolettkiirguse meelevalda.

"Sellise hävitustöö korraldamine ei ole enam jõukohane vaid valitud suurriikidele," rõhutas Toon. "Kui meil on tulevikus 20 kuni 30 tuumarelvi omavat riiki, siis on vägagi tõenäoline, et keegi selle hulluse lõpuks lahti laseb".

Loe ka teisi Novaatori uudiseid.