Põlvest põlve kantud rahvakunst

Nii Soomes kui ka Eestis on rahvarõivas elavana püsinud. Meil on tänu laulu- ja tantsupeotraditsioonile kogu 20. sajandi jooksul arvukalt esinemiskostüüme valmistatud.

Lisaks propageeriti enne Teist maailmasõda kodukaunistamise ja eestluse rõhutamise aktsioonide kaudu rahvavõivaid ja kutsuti neid kasutama esinduskostüümina, tutvustab näituse kuraator Reet Piiri.

Tookord see mõte väga laia kõlapinda ei leidnud. Pagulaseestlaste seas tõusid rahvarõivad au sisse ja nad kandsid neid pidulikel puhkudel ning alati, kui oli vaja osaleda okupeeritud Eesti olukorda tutvustavatel üritustel, protestimarssidel. Siis panid nii noored kui ka vanad eestlased rahvariided selga, võtsid sinimustvalged lipud kätte ja läksid. Eesti Rahva Muuseumi (ERM) kogudes on nende ettevõtmiste kohta arvukalt fotodokumente, kommenteerib Piiri.

Laulva revolutsiooni ajal hakati ka meil rahvariideid peorõivaina kandma. Näiteks tulid sel ajal paljud Tartu 1. keskkooli abituriendid lõpuaktusele isetehtud rahvarõivais.

Näitusel eksponeeritud Märjamaa neiu riided valmistas Riina Reinvelt (praegune ERM peavarahoidja) otsast lõpuni ise. Kusjuures ta polnud varem kangast kudunud, samuti nagu paljud tema klassikaaslased, jutustab kuraator.

Suure osa Eesti väljapanekust moodustavad Arsis ja Ukus toodetud massidele mõeldud esinemiskostüümid. 1980ndail valmistati neid laulupeokomisjoni nõudel vaid muuseumioriginaalide järgi.

Eesti Rahva Muuseumisse on selle loomisest (1909. aastal) alates talletatud hindamatu väärtusega rahvarõivakogu.

Kui keegi soovib endale näiteks Torma riideid valmistada, siis meie pakume välja viisteist komplekti, mille seast võib meeldivaima valida, osutab ERMi teadur Piiri.

Soomes on olukord teine. Seal lasub vastutus rahvarõivaste ja nendega seotud pärimuskultuuri eest Soome rahvusmuuseumil ja muinsuskaitseametil ning rahvarõivaid valmistavatel ja kasutavatel inimestel.

Alates 1970. aastast tegutsev Soome rahvarõivanõukogu uurib, koolitab, avaldab uurimusi, annab nõu ja on asjatundja erinevates rahvarõivastega seotud projektides.

Nad on kokku pannud ligi 100 näidiskomplekti, kus iga kostüümi juurde lisatud teabe (lõiked, materjalid, täpsed töövõtted, kuidas rahvarõivast otsast lõpuni valmistada) järgi võib igaüks endale rõivad valmistada.

Seda uute kontrollitud rahvarõivaste kogu säilitatakse Soome Käsitöömuuseumi Rahvarõivakeskuse kogudes Jyväskyläs. Käesoleval näitusel on välja pandud osa Soome Rahvarõivanõukogu näidiskomplektide kogust.

Lisaks kaunitele rõivakomplektidele ilmestavad väljapanekut seelikutriipude, käiste jt elementide mustrinäited materjalis ja fotodel. Sidet autentsete talurahvarõivaste ja tänapäeval valmistatud kostüümide vahel demonstreerib huvitav slaidiprogramm.

Milline ilumeel oli meie esiemadel - tavalistel päevast päeva rasket tööd rügavatel naistel! Minge, uudistage ja nautige silmapaistvat käsitööd!

Autor: Tiina Kolk