Ansip hämab pooltõdedega

Mul on väga hea meel, et peaminister Andrus Ansip on hakanud erakordse tähelepanelikkusega Äripäeva lugema. Eelmise neljapäeva valitsuse pressikonverentsil tsiteeris Ansip Äripäeva juhtkirja eelmise aasta detsembrist, kus soovitasime aktsiise ennaktempos tõsta.

Küll aga "unustas" Ansip hea demagoogina tsiteerimast juhtkirja teist soovitust: koos aktsiiside tõusuga soovitas Äripäev ka kiirendatud tempos alandada otseseid makse, st tulumaksu. Kiiremini, kui see toimub praegu. Tõsi, pooltõde pole päris vale. Aga päris tõde see ka pole.

Tundub, et aktsiiside ennaktempos tõstmine teenib hoopis raskelt sündinud koalitsiooni erakondade mahukate valimislubaduste täitmise eesmärki.

Põhimõtteliselt on valitsusel ju õigus. Selleks, et eurole üle minna, on vaja inflatsiooni ohjata. Ja samas on vaja teha ära aktsiisitõusud, mida Euroopa Liiduga ühinedes Brüsselile lubasime.

Aktsiiside jupikaupa tõstmine kergitaks hindu igal aastal vaksa võrra, täpselt nii palju, et eurokriteerium jääks meil täitmata. Sestap on aktsiiside ennaktempos tõstmine mõistlik samm, jättes meile lootuse, et 2010.-2011. aastal taltub inflatsioon vajalikesse piiridesse.

Kuid kui valitsuse plaan eurole üle minna on tõsine, siis tahaks siin näha koos aktsiiside tõstmisega veel mitmesuguseid tegusid.

Esiteks. Järgmise aasta eelarve tuleks planeerida tunduvalt suurema ülejäägiga kui selle aasta oodatav poolteist miljardit krooni. See tähendab tugevat kokkuhoidu avalikus sektoris. Eelarve ülejäägi kasvatamist juba selle aasta eelarves soovitas hiljuti ka Rahvusvaheline Valuutafond.

Tõsi, Ansip lubab küll ülejääki, aga kui suurt? Aktsiisidest kogutava raha hulk on täpselt teada, aga eurole ülemineku jaoks tehtav ülejääk mitte. Mida ütleb see plaani tõsiduse kohta?

Teiseks. Ülejääk tuleks loomulikult viia tarbimisest välja. Valitsus ei peaks andma hoogu tarbimispeole, mis omakorda hindu tõstab. Seda enam, et see oleks äraspidine nõiaring: aktsiisidega koguks valitsus maksumaksjatelt miljardid kokku ja lööks need siis sirgeks, turgutades nii hindade kasvu.

Kolmandaks. Tahan kuulda rahandusminister Ivari Padari ja Ansipi suust selget lubadust selle ja ka järgnevate aastate kohta: kui maksud laekuvad jooksvalt üle eelarve, siis viiakse ka need rahad kiiresti tarbimisest välja. Mitte ei hakata maksma kiireid preemiaid ja korraldama suurejoonelisi vastuvõtte, nagu tegi seda Ansipi eelmine valitsus.

Neljandaks. Et maksumaksjaid õiglaselt koheldaks, võiks ka tulumaksu langetada ennaktempos. Ansip ja Padar ei soovi, et avalik sektor kokkuhoidlikuks hakkaks, vaid et maksumaksjad koomale tõmbuksid. See on ebaõiglane ja silmakirjalik.

Järgmisest aastast tõuseb maksukoormus tänu aktsiisidele 0,4% SKPst. See on umbes miljard krooni. Muidugi on Ansip juba deklareerinud, et tegelikult on maksude tõus ikkagi maksude alanemine, sest võrdlema peab koormust nelja aasta pärast.

Ja viiendaks. Maksutõusu avalikustamise viis ei peegelda seda, et tegu oleks tõsiselt läbikaalutud tegevusega euro käibelevõtu nimel.

Kuni Ansip ja Padar pole avaldanud maksutõusu põhjendusi eespool nimetatud punktide kontekstis, on tegu lihtlabase ja paljunähtud poliitikute trikiga - hämada mingi suure ja kauge eesmärgiga, et saada maksumaksjatelt rohkem raha kätte ning seda siis oma suva järgi armulikult surina saatel valijatele laiali jagada.