Harjumaa vallad küsivad peamaksu

Nn osalustasu puudutab vaid arendajaid, mitte üksikehitajaid. Osalustasu suurus eluasemelt on alates 75 000 kroonist kuni miljoni kroonini.

Viimsi vallas nõutakse sotsiaalobjektide rajamist juba mitu aastat ja esimesed lasteaiad on valmis. Saku vald kehtestas osalustasu iga uue eluaseme pealt 75 000 krooni. Ilma kindla summata küsivad osalustasu Saue ja Rae vald, kes lähevad lepingutega notarisse, et arendajad alt ära ei hüppaks. Ka Harku vallas nõutakse kõigilt osalemist nn pehme infrastruktuuri rajamisel ja on teada üks lasteaed, mille ehitab valla asemel arendaja Q Vara.

Põhjuseks on lapsed. Vallajuhid on avastanud, et lisanduv elanik ei ole just suure palgaga, kuid tüüpiliselt on tal mitu väikest last.

Sisuliselt kulub kogu temalt laekuv tulu ta laste ülalpidamiseks ja jääb veel puudugi, räägib Saue vallavanem Mati Tartu. Tal on viis tütart ja kaks lapselast, nii et lapsevankri nägemisse suhtub ta positiivselt. Saue vallas on aga lasteaia järjekorras 450 last.

Tartu on arvutanud, et kui kõik uute arendustega kaasnevad kulud kokku lüüa, tuleb üle poole miljardi krooni. Valla aastaeelarve on 100 miljonit krooni ja laenukoormust enam suurendada ei saa.

Sestap on Saue vald sõlminud arendajate Eero Kaljuste ja Tiit Olliniga lepingu, et nad ehitavad Vanamõisa külla ka 60kohalise lasteaia. Kolmandale otsib vald krunti, et see oma kortermajade võsukestele lasteaia ehitaks. "See pole jõupositsioon. See on partnerlus," sõnas vallavanem Tartu. Arendajad lapivad ka teid ja rajavad muid torustikke.

Vahel Saue vald keeldub detailplaneeringust, sest pole võimalik sellega kaasnevaid kulusid kanda. Samas Jõhvi vallavolikogu vastav järelepärimine riigikohtusse sai jaanuaris vastuse, et rahapuuduse tõttu keelduda ei tohi. See on valla probleem, kuidas arendajalt abi kätte saada.

Seadus ei anna alust liitumistasu nõuda. Ehitusseadus lubab sõlmida arendajatega kokkuleppe teede, tänavavalgustuse ja kanalisatsiooni väljaehitamiseks, kui vald ise seda ei soovi või ei suuda.

Sakus plaanitakse kaht kortermajade rajooni ja arendajalt oodatakse iga uue eluaseme pealt 75 000 krooni suurust toetust.

Kiisa tee äärde 40 korteriga kvartali arendaja Maido Kiviorg ei ole just vaimustuses 3 miljoni kroonisest lisakulust. Ta sõnab, et eks see uue elaniku taskust tuleb ja arendaja risk ole. "Olime sellega sunnitud nõustuma. Ega keegi ei saa vastu vaielda, see on monopoli õigus," jätkas ta.

Lähedale heinamaa peale kerkiva 300-400 koduga rajooni üks arendaja Reimo Metsküll rääkis, et põhimõtteliselt ei ole ta sotsiaalobjektide ehitamise vastu midagi, kuid parem on, kui need teeks riik või vald. "Algul tundus see mõte võõras, aga siis hakkasin harjuma, et 30 miljonit krooni tuleb veel maksta," lausus ta. Metsküll lisas, et lasteaed ja kool on ka arendaja huvides, muidu ei tule sinna keegi elama.

Saku abivallavanem Kalle Pungas sõnas, et osalustasu distsiplineerib ja kaotab kinnisvaraturult õnnekütid. Tema sõnul tuleb seda tasu küsida kõigi eest võrdselt. Ka sel juhul, kui uude korterisse kolib mõni senine Saku elanik, mistõttu uut maksumaksjat ei lisandu.

Rae vald on sattunud erilise arendajate turmtule alla. Kodulehel ripub nimekiri 200 kehtestatud detailplaneeringu ja 183 töös oleva detailplaneeringu kohta. Mullu anti välja 700 ehitusluba.

Vallavanem Raivo Uukkivi sõnul põhiline ehitus alles läheb lahti. "Meie teeme enne detailplaneeringu kehtestamist arendajaga lepingu tema kohustustega," rääkis Uukkivi. "Kahjuks on vähestele suudetud lasteaia ehitamine meeldivaks teha."

Uukkivi arvutused näitavad, et ühe lasteaiakoha ehitusmaksumus on 250 000 krooni, Saue vallavanema arvutuste järgi isegi 325 000 krooni.

Rae vallas ehitab arendaja IBE Estonia OÜ vallavanema sõnul lasteaia Uuesalusse, kuhu tuleb 390 uut kodu. Arendajate lemmikkohta Peetri külla ehitas vald lasteaia ise. Viimsis on arendajatelt abi küsimine kõige pikema ajalooga. Sinna on kerkinud erafirma rahaga Päikeseratta lasteaed, kus valla osalus on 25 protsenti. Vald ostab seda tasapisi erafirmalt välja, rääkis Viimsi vallavanem Urmas Arumäe. Juristina leidis ta, et ei ole midagi ebaseaduslikku, kui kaks poolt sellised lepingud teevad.

Harku vallavanema Ott Kasuri sõnul otsustas volikogu mullu sügisel, et arendajal on kohustus valda toetada. Näiteks Eestkünkale ehitab Q Vara 30 miljoni krooni eest lasteaia. "Vallale on niigi jäänud eelmiste arendusprojektide tugiteenus," märkis Kasuri. Ka SRV, kes plaanib suurt Harkukalda rajooni Harku järve kaldale, on lubanud sinna lasteaia ehitada.

Q Vara kulutab lasteaiale üle 30 miljoni krooni, selleks et 40 perekonnale mõeldud elurajooni 90kohaline lasteaed ehitada.

Harku valda Eestkünkale tuleb kodu umbes 40 perele kokku 13 hektaril. "Soovime pakkuda terviklikku elukeskkonda, mistõttu on üsna loomulik, et sinna juurde kuulub lasteaed," rääkis juhataja Meelis Shokman. "See pole niisiis ühepoolne nõue, vaid kokkulepe vallaga." Tabasalu külje alla planeeritud lasteaia projektis on 90 kohta ja lõplik hind on üle 30 miljoni krooni.

Lisaks ehitab Q Vara kommunikatsioonid, teed, tänavavalgustuse, haljastuse, bussiootepaviljonid. Pakub haldusteenust. Vald võtab üle teed ja tänavavalgustuse ja lahendab ühistranspordi.

Saue valda uuselamurajooni maja soetanud Tambrikase pere kaks last pandi lasteaiasappa sündides. Enne kolmandat eluaastat pole neil lootust lasteaeda pääseda.

Ema Eve rääkis, et vanem tütar, kolmene Karmel saab sügisel lasteaeda. Noorem laps, poeg German on 1,2aastane ja enne kolmeseks saamist ta lasteaeda ei pääse.

Karmel võiks juba praegu lasteaias käia, kuid kohta pole ja seepärast maksab vald tema eest 2000 krooni lapsehoiuraha. Eve tahaks tegelikult varsti tööle tagasi minna, ta on maksuametnik, kuid poisi pärast jääb kolmeks aastaks koju.

Isa Janek sõnab, et nemad ostsid arendajalt vaid maa ja maja on juba peaaegu valmis, neid lasteaia ehitusest lisanduda võiv raha ei puuduta. Kuid temagi ootab ühist mänguväljakut lastele, mille arendaja lubas teha.