Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Trükitööstus areneb tehnilise baasi toel

    Tänapäeval tõstavad trükiste tellijad oma tööde failid internetis trükikoja serverisse ja sealt võetud failidest teevad trüki ettevalmistajad CtP-tehnoloogia (Computer to Plate - arvutist trükiplaadile) abil otse masinasse trükiplaadid.
    Trükitööstuse masinate hinnad ulatuvad miljonitesse kroonidesse. Kohati on Eesti trükitehnoloogia vaat et uuem ja moodsamgi kui naabritel. Trükitööstuse kiire areng kulgeb koos kogu majanduse arenguga ja tihtipeale iseloomustab seda üleinvesteerimine. Viimased viis aastat on ostetud vaid kõige uuemat polügraafiatehnikat.
    Käibe kasv põhineb enamiku trükikodade puhul ekspordi kasvul. Poogna-, etiketi-, pakendi- ning raamatutrükkimises tõuseb ekspordi osakaal.
    ASi Multiprint juhatuse esimees Koit Variksoo on seda meelt, et suure käibega eksportijad toodavad täpselt ja kvaliteetselt ning tegutsevad paindlikult.
    "Ilmselt on liiga paljud liiga lähedalt näinud, mida riigihanked endast kujutavad, ja hoiavad neist eemale," nendib Koit Variksoo. "Sestap ei ole ma kuulnud väga ohtra osavõtuga konkurssidest. Oma firma arendamine ekspordivõimeliseks on tunduvalt köitvam."
    Variksoo hinnangul võib täheldada trükikodade spetsialiseerumist.
    "Tehnoloogiliselt on ette kirjutatud, mida ühes trükikojas saab teha ja mida mitte," ütleb ta. "Mõni trükikoda on siiski taotluslikult universaalsem kui teised."
    Kuigi Eesti trükikodade suurim ekspordiartikkel on perioodika, ahvatlevad piiritaguseid tellijaid üha enam meil trükitavad n-ö tavatrükise formaadist väljuvad erilised asjad. Nii tehakse Ilo Prindi ja Printcenteri trükikodades keerulise järeltöötlusega mängukaarte, puslesid ja lauamänge. Trükikodades valmivad müügitoetusmaterjalid, pakendid ja reklaammaterjalid. Lisaks ofsettrükile on saadaval suru-, termo-, foolium- ja pimetrükiteenus.
    Eesti ainuke turvatrükikoda Vaba Maa trükib kommertstrükiste kõrval ka postmarke ja turvatrükiseid, sh maksumärke, pileteid, diplomeid ja sertifikaate.
    Kõige uuemat trükitehnoloogia valdkonda esindavad AS Aldus ja OÜ Labelprint. Neist viimane toodab tööstustele kleebisetikette, kasutades selleks fleksotrükimasinaid. Rulletikette vajavad nii toiduaine- kui ka joogitootjad ning keemia-farmaatsiatööstused. 2006. aastal ostetud siiditrükiseadmed võimaldavad ainukesena Eestis teha rotatsioonmasinal siiditrükki.
    Eesti trükikojad paistavad silma paindliku tööga, sestap otsitakse siit keerukate ja ebastandardsete lahenduste trükkijaid.
    Trükiliidu volikogu esimees Rain Kaarma ütleb küsimustele vastates, et Eesti tükivõimsus kasvab kiiremini kui turg.
    Mis meie trükikodade töö eriliseks muudab?
    Trükkimine on tehniliselt nõudlik protsess, sellele liidetud järeltöötlus teeb asja veelgi keerukamaks. Näiteks laste pusle tegemisel läbib töö kümmet tsüklit, igaüks neist nõuab spetsialisti.
    Eesti trükitööstuse eelis on paindlikkus - seadmed ei ole mõeldud masstoodanguks, nende seadistamine nn eriliste toodete jaoks on paindlik ja kiire. Trükikojad püüavad toodetele lisaväärtust anda. Nii trükib Aldus alumiiniummaterjalile, Kroonpress suudab palju lisamaterjale ajalehtede vahele panna. Iloprint peab oma tugevaks küljeks laialdasi järeltöötlusvõimalusi.
    Kuidas väljendub trükikodade spetsialiseerumine?
    Meil on ajakirjadele-ajalehtedele spetsialiseerunud perioodikatrükikojad, samuti raamatutrükikojad. Eristuvad trükikojad, kes tegelevad etikettide ja pakendite tootmisega.
    Suure osa moodustavad poognatrükikojad, millest mõni on leidnud oma nišši, mõni pakub tooteid n-ö visiitkaardist raamatuni. Trükitööstust iseloomustab vajadus täita seinast seina ulatuvaid tellimusi, päevas võib trükikojas valmida paarkümmend eri toodet.
    Mida ekspordiks trükitakse?
    Mahult on suurimad kindlasti ajakirjad ja üldse perioodika. Aga Eestist otsitakse tegijaid ka keerukamatele, nõudlikumatele ja mittestandardsetele lahendustele. Seda tänu meie trükikodade tehnoloogia paindlikkusele.
    Teatud mahuga trükitööde osas (keskmised ja väiksemad tööd) on Eesti trükitööstus Euroopas edukalt konkurentsivõimeline.
    Autor: Susan Lahesalu
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.