Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Investeering asendab saastetasu maksmise
Viimastel aastatel on märgatavalt halvenenud väikereoveepuhastite - mõeldud 100-500 inimesele - seisukord ning reovee puhastamise efektiivsus.
Selle üks põhjus on selles, et Euroopa Liidu kaasfinantseeritavate veemajandusprojektide ootuses ei ole omavalitsused amortiseerunud reoveepuhastusseadmetesse suuri investeeringuid teinud.
ELi kaasfinantseeritavate projektide elluviimisel rekonstrueeritakse lähima viie aasta jooksul oluline osa väikereoveepuhastitest. Tulenevalt ehitushindade ligi 2,5kordsest kallinemisest viimase pooleteise aasta jooksul, on kindel, et euroliidu finantsabist kõigi väikereoveepuhastite korda tegemiseks ei piisa.
Paljud omavalitused ja vee-ettevõtted on sattunud või sattumas keerulisse olukorda, kuna vahepealsel ajal peavad nad läbi ajama amortiseerunud reoveepuhastusseadmetega. 2006. aasta algusest jõustunud keskkonnatasude seadusega suurenesid veekeskkonda suunatavate saastekomponentide eest makstavad maksumäärad 100%, mistõttu on reoveepuhastitest keskkonda suunatava heitvee eest makstavad saastemaksud kahekordistunud. Juhul kui keskkonda suunatav heitvesi ei vasta vee erikasutusloaga kehtestatud normidele, tuleb ülenormatiivse saaste eest maksta kümnekordset trahvi.
Keskkonnatasude seadus näeb ette võimaluse asendada saastemaksud keskkonnakaitserajatisse investeerimise kohustusega. Teisisõnu on omavalitsusel või vee-ettevõttel võimalik koostada reoveepuhasti rekonstrueerimise kava ja finantsplaan ning esitada see keskkonnaministrile saastetasu asendamise lepingu sõlmimiseks.
Tõsi, kirjeldatud võimaluse eeldus on finantsvahendite olemasolu ehk investeeringuid kattev vee hind, sest vastasel juhul rekonstrueerimistöödeks raha ei ole või sellest ei piisa. Rahastamist on võimalik taotleda ka Keskkonnainvesteeringute Keskusest (KIK), kuid arvestades konkurentsi teiste taotlejatega, on tõenäosus, et KIK projekti rahastab, väga nigel. Pigem tuleb arvestada, et enamasti väikeseid projekte ei rahastata.
Saastetasu asendamine keskkonnakaitse rajatisse investeerimise kohustusega on väikeste reoveepuhastusseadmete korral sisuliselt ainuke toimiv võimalus reoveepuhasti korda teha ning hiigelsuurtest saastetasudest vabaneda.
Saastetasu investeerimiskohustusega asendamise võimalust tasub kindlasti kaaluda. Säilinud reoveepuhasti mahutipargi korral, millesse on võimalik paigaldada uued reoveepuhastuse seadmed, on võimalik saastetasu kordades vähendada. Näiteks 200-300 inimese tekitatud reovee puhastamiseks mõeldud nõukogudeaegsete reoveepuhastite OXYD 90 ja BIO 50 tehnoloogiliste seadmete moderniseerimiseks kuluv summa jääb vahemikku 250 000-300 000 krooni.
Uue reoveepuhastuse tehnoloogia kavandamisele eelneb reoveepuhasti reostuskoormuse analüüs ja olemasolevate mahutite ruumala hinnang, mille alusel koostatakse reoveepuhasti rekonstrueerimise kava või -projekt, mis on saastetasu asendamise taotluse koostamise eeldus.
Autor: Kristjan Karabelnik